Koalitsioon kaalub obstruktsioonist jagusaamiseks uut moodust

Koalitsioon võib hakata opositsiooni korraldatud töötakistuse vältimiseks hääletama eelnõudele esitatud muudatusettepanekuid komisjonides selliselt, et ühe ettepaneku vastuvõtmisel sellega vastuolus olevaid ettepanekuid suurde saali enam ei saadeta, ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo.
"Minu vaade on see, et tuleb väga tõsiselt muudatusettepanekute sisse vaadata. Tuleb arutada, kas õiguslikult võiks olla hoopis mõistlikum, et kui üks nendest kuupäevadest leiab komisjoni enamuse toetuse, siis äkki oleks loogiline, et ülejäänud muudatusettepanekud enam suurde saali hääletusele ei tule, sest komisjon on oma tahet väljendanud," rääkis Keldo Vikerraadio saates "Uudis+".
Reformierakonna fraktsiooni esimees kommenteeris olukorda, kus opositsioon on esitanud mõnele eelnõule muudatusettepanekud, mille omavaheline erinevus seisneb ainult ühes kuupäevas, numbris või muus detailis.
"Ma tean, et mitmed parlamendid töötavad samamoodi, kui ma ei eksi ka Euroopa Parlament, et kui on samasisulised muudatusettepanekud ja kui ühte toetatakse, siis lihtsalt teine ei saa enam kehtima hakata erineva näiteks kuupäeva või protsendiga – siis arvestatakse seda esimest, mis saab enamuse toetuse," selgitas Keldo.
Muudatusettepanekute hääletamisel riigikogu täiskogus saab enne hääletust võtta kümneminutilise vaheaja, mis muudab hääletamise väga aeganõudvaks.
"Eks me oleme seda arutanud – tõesti, ma olen väga nõus, et see ei ole maksumaksja raha ja üldse ressursi mõistlik kasutamine, kui riigikogu suur saal hääletab 10-minutilisi vaheaegu tunde ja tunde, öid ja päevi," tõdes ta.
Keldo sõnul on praegu riigikogus kujunenud olukord, kus Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitab obstruktsiooni eesmärgiga igale eelnõule rohkelt muudatusi ning see erineb riigikogu varasema 30 aasta praktikast.
"Obstruktsiooni on 30 aasta jooksul korduvalt ette tulnud, seda on tehtud mingile konkreetsele eelnõule, aga täna me oleme olukorras, kus EKRE teeb parlamendis absoluutselt kõikidele eelnõudele kuni paarsada muudatusettepanekut," rääkis ta.
Keldo kinnitusel ei puuduta obstruktsioon ainult riigieelarve ja sellega seonduvate eelnõude vastuvõtmist.
"Millega tänane olukord erineb, on see, et riigikogu suures saalis ei ole praktiliselt mitte ühtegi seadust võimalik menetleda normaalselt. Ehk see kindlasti ei ole riigikogu kodu- ja töökorra mõttega kooskõlas, see ei ole meie põhiseaduse mõttega kooskõlas, mis on pannud riigikogule väga mitmeid erinevaid kohustusi ja tegevusi, mida riigikogu peab täitma. Neid kahjuks riigikogu täna mõistlikult ei saa täita. Siin on tegemist meie demokraatlike väärtuste ründamisega, meie põhiseadusliku korra mõtte ründamisega, see tegelikult on täielik parlamendi tasalülitamise soov," rääkis ta. "Küsimus ei ole enam poliitilistes võitluses või kas kellelegi mingi poliitiline sisu meeldib, vaid tegelikult on mindud täiesti blokeerima, umbe ajama kogu parlamendi tööd."
Kommenteerides riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanekuid, märkis Keldo, et opositsioon, peamiselt EKRE, on neid esitanud kokku 2700 ning nende läbihääletamine võtaks riigikogul tavaolukorras pool aastat aega. "Ma usun, et sellist maksumaksja raha raiskamist, riigikogu ressursi raiskamist tervikuna absoluutselt ükski Eesti kodanik ei sooviks," tõdes ta.
Keldo möönis, et kui koalitsioon siin mingeid muudatusi ette võtab, hakkab opositsioon teda kindlasti süüdistama tasalülitamises ja opositsiooniga mittearvestamises.
"Aga me peame leidma mingi lahenduse, et riigikogu saaks talle pandud kohustusi täita. Nagu ka riigikohus on öelnud, et riigikogule on põhiseadusega pandud erinevaid kohustusi ja neid kõiki kohustusi tuleb täita. Täna me näeme, me ei saa neid täita. Sellest tulenevalt tuleb vaadata muudatusettepanekute sisse, tuleb vaadata, kuidas riigikogus saaks neid hääletada nii, et oleks mõistlik aja kasutamise ressurss, ilma et kellegi tahet ei takistataks või kellegi muudatusettepanekut lihtsalt ära ei kaotata. Aga see kõik peab toimuma õiguspäraselt seaduspäraselt niimoodi, et riigikogu saaks töötada. Eks me seda tasakaalu kindlasti koalitsioonis hakkame proovima leida ja suhtlema vajadusel ka opositsiooniga," rääkis ta.
Keldo tunnistas, et ei tea, kas riigikogu kodu- ja töökord sellist käitumist võimaldab või tuleb seda muuta.
"Seda otseselt kirjas ei ole. Eks see kodukord on ju tehtud selleks, et riigikogu saaks töötada, aga täna kasutatakse opositsiooni poolt riigikogu kodu- ja töökorda selleks, et riigikogu tööd venitada, ummistada. See on kirjutatud tol ajal inimeste poolt, kellel oli hea tahe ja soov, et riigikogu saaks töötada – seal on väga palju ju punkte, mis on mõeldud tegelikult opositsiooni kaitseks, mida opositsioon kasutab venitamiseks ja pauside võtmiseks. Eks tuleb seda vaadata, kuidas see tõlgendus on ja vajadusel – nagu ka kaks korda on erinevad tegevused otsused kaevatud edasi riigikohtusse. See võimalus on ju olemas, eks riigikohus saab hinnata, milline on selle tasakaalu otsimine riigikogu ülesannete täitmisel ja riigikogu töö takistamisel," rääkis ta.
Kommenteerides presidendi võimalikku reaktsiooni, ütles Keldo: "Eks see on presidendi otsustada, meil on võimude lahusus, mina kindlasti presidendile ju ette ei oska ega saagi öelda. President peab lähtuma sellest, kas mõni seadus on põhiseadusevastane või mitte."
Toimetaja: Mait Ots