Eesti keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta kolmandas kvartalis 1812 eurot, mediaanpalk 1500 eurot. Brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis 10,4 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal, mediaanpalk kerkis sama ajaga 11,2 protsenti.

"Ettevõtjad pole kunagi nii kõrgeid palku maksnud ja eksportijad tunnevad seda palgasurvet selgelt. Meie kaubanduspartnerite juures ei ole palgakasv nii suur olnud, mis tähendab, et meie kulud kasvavad kiiremini, meie hinnakonkurentsi võime on alanemas väga kiiresti," rääkis Uusküla.

Siiski on palgakasv viimasel aastal taltunud.

"Me näeme tõesti aasta võrdluses palgakasvu üle 10 protsenti. Kui vaatame, kuidas see tõus on aasta jooksul jagunenud, siis enamus sellest toimus pea aasta tagasi. Viimases kvartalis see palgatõus oli küllaltki väike," ütles Uusküla.

Ka ettevõtjad tunnetavad palgasurve leevenemist, nentis Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts.

"Seda on terve selle aasta jooksul erinevatest sektoritest olnud kuulda. Ka näiteks IT-sektori ettevõtted täna ütlevad, et olukord on normaliseerunud, et enam sellist kaks korda aastas palga tõstmist ja sellist rallit nagu viimastel aastatel oli, enam ei ole," ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Sama kinnitab puidutöötlemisseadmeid tootva Hekoteki juht Heiki Einpaul. "Kalevipojad tulevad koju ja selge on see, et tööpuudus ju kasvab. See on ju täiesti selge argument ja mõistlikud töötajad oskavad sellest argumendist aru saada. Kes ise ei saa, sellele on võimalik seda argumenti näidata näpuga ja palgasurve on täna, jah, pigem vähenev," ütles ta.

Samas on viimaste aastate palgaralli ikkagi inflatsioonile alla jäänud.

"Palga ostujõud on sama, mis ta oli neli aastat tagasi. 2021. aasta tipust on palga ostujõud langenud tänaseks kuus protsenti, vahepeal oli hullem. Nüüd on pisut taastumas, aga sellegipoolest pole seda ostujõudu, mis oli mõni aeg tagasi. Nii et see surve, et ettevõtjad maksaksid suuremat palka, on endiselt väga suur," ütles Uusküla.