Peaminister Kaja Kallas ütles teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et Eesti inimeste reaalne ostujõud on juba jõudnud kriisieelsele tasemele.

"Reaalne ostujõud on juba jõudnud kriisieelsele tasemele ja inimeste reaalne ostujõud on suurem kui inflatsioon. Ja tõenäoliselt on seal ka korrigeerimised veel tagantjärele, arvestades seda, mis on inflatsiooni sisse arvestatud – näiteks energia puhul arvestatakse, et kõik inimesed on universaalteenusel, aga me teame, et see ammu enam nii ei ole ja kõik sellised asjad," rääkis peaminister.

Kattai sõnul on möödunud aasta madalpunktist toimunud tubli tõus, ent veidi vähem kui pool taastumisteekonnast on veel ees.

"Küsimus on kõigepealt selles, mida me peame kriisieelseks ajaks, meil on olnud erinevaid kriise. Kui võtta, et esimene oli pandeemia, siis vahetult pandeemiaeelsele tasemele pole me palga ostujõult jõudnud," rääkis Kattai. 

Tõsiseim kriis, mis ostujõudu kahandas ja inimeste väljaminekuid suurendas, oli energiakriis, ütles Kattai. Ostujõu tipu läbis Eesti 2021. aasta aprillikuus. "Kui pandeemia pihta hakkas, siis palgad tõusid edasi," rääkis Kattai. "Praeguseks on Eesti inimesed ostujõus jõudnud tagasi 2019. aasta lõpu tasemele." 

"Taastumine iseenesest on leidnud aset mõnda aega. Langus lõppes möödunud aasta augustis, sellest ajast on olnud ostujõud taastumise kursil," sõnas Kattai. 

Ostujõu madalaimal tasemel oli see tipust 13 protsenti maas, praeguseks on sellest Kattai sõnul taastunud umbes poole ulatuses. Taastumise teine pool läheb aega aeglasemalt kui esimene, nentis ta. 

"Meil ühest küljest on hinnakasv selgelt aeglustunud, aga samamoodi aeglustub ka palgakasv. Majanduse tervis pole hetkel kiita ja meil pole ette näha, et majandus tervikuna ja erasektor saaks jalad alla. Ettevõttel pole võimalust palka kergitada samas tempos, mis varem," ütles Kattai.

Kattai märkis, et ettevõtete käibekasv on selgelt aeglustunud. "Möödunud aasta sügisest alates pisut enam kui aasta jooksul on pool langusest tagasi tehtud, siis ei jõua tagasi järgmisel aastal, vaid ülejärgmisel," ütles ta. 

Hinnataseme tõusule oli Kattai sõnul mõju ka teise pensionisamba raha suunamisel majandusse. 

Inimesed on hakanud püksirihma koomale tõmbama

Eratarbimise kasv oli Kattai sõnul mullu väga jõuline ning koguseliselt ostsid inimesed ligikaudu 10–15 protsenti rohkem, kui eeldati. "Täiesti märgatav ostubuum hoolimata kiirest hinnatõusust," ütles ta. 

Üks põhjuseid tarbimise kasvu taga oli just hinnakasvu endaga seotud – inimesed kartsid, et plaanitavad suured ostud lähevad oodates veel kallimaks. "Teine osa oli samuti pensionisula, sealt tuli kaugelt üle miljardi ringlusesse, millest suur osa läks tarbimisse," sõnas Kattai. 

Samuti suurenes koroonapandeemia tarneahelate katkemise tõttu nõudlus mitmete tootegruppide järele, mis lubas hindu tõsta. 

"Nüüd näeme kohanemist, kus tarbimise maht on kokku tõmbunud, ja hakatakse varuma," ütles Kattai, lisades, et inimeste kulutamisvõimalusi piirab ka paljude jaoks kasvanud intressikulu. 

Kattai märkis, et konjunktuuriinstituudi andmete kohaselt on inimeste mure töökohta kaotada kasvanud, mistõttu on ka ostusoovid mõõnaseisus.

"Eks see kõik räägib sama lugu, et nüüd on tarvis püksirihma koomale tõmmata, et puhver uuesti taastuks," ütles Kattai. 

Tulevast aastast tõuseb ka käibemaksumäär, millel on omakorda mõju hinnatõusule.

Kattai sõnul on tarbija jaoks ennekõike oluline hinnataseme tõus tervikuna ja hinnakasvu tempo. Tuleva aasta hinnakasvuks prognoosib keskpank kolm kuni neli protsenti, mis sisaldab ka käibemaksutõusu. "See on tuntavalt vähem kui tuleb sel aastal, kokkuvõttes ca üheksa protsenti. Tugev inflatsiooniline keskkond on nõrgenemas, sisemaine hinnakasvu surve on taandunud. Läbi impordi sisseveetav hinnatõus avaldub ka meil, aga inflatsioon on ka mujal järele andmas."

Kattai märkis, et veidi enam kui veel kaheprotsendiline hinnataseme tõus on tarbija jaoks teine suurusjärk võrreldes kolmandiku kasvanud hinnatasemega, mis seni on üle elatud. "Teisalt on tulnud selgelt püksirihma pingutada, iga täiendav hinnataseme tõus on valulik," ütles ta. 

Kattai rõhutas, et kuigi inflatsioon sööb ära osa ostujõudu ja pidurdab selle taastumist, siis käibemaksutõusu puhul peab vaatama ka laiemat tausta ehk eelarvepuudujääki, millest on tarvis maksutõusude abil väljuda, et võlakoorem ja intressikulud ei kasvaks.