X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kallas hoidus välistamast vanemahüvitise kärpimist

{{1701179400000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Peaminister Kaja Kallas ei lükanud tagasi väidet, et poliitikaringkondades arutatakse riigieelarve raskuste tõttu ka vanemahüvitise maksmise perioodi lühendamist. Kallas ütles teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et valitsus vaatab üle kogu peretoetuste süsteemi.

Saatejuhi palvele kommenteerida reedese Õhtulehe artiklis ilmunud väidet, justkui räägivad poliitikud kokkuhoiukohana ka vanemahüvituste vähendamisest 18 kuult 12 kuule ja küsimusele, kas eelarves on vanemahüvitis kärpekohana töös või tegemist on püha asjaga, vastas Kallas: "Meil on järgmine aasta ette nähtud eelarverevisjon, millega me alustame kolmes ministeeriumis: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, sotsiaalministeeriumis ja rahandusministeeriumis, ehk siis need on kohad, kus on kõige rohkem toetusi."

"Sotsiaalministeeriumis on kõik peretoetustega seotud temaatika ja on kokku lepitud, et sotsiaalministeerium tuleb 2024. aasta alguses selle tervikvaatega, kõikide nende toetuste, vanemahüvitise, kõigega seoses, mis meil on ja kuidas seda oleks võimalik paremini sihtida. See on osa eelarve revisjonist, et püüda suunata toetusi just neile, kes seda eelkõige vajavad. Nii et me seda alles arutame," rääkis peaminister.

Intervjuu varasemas osas rääkis peaminister, et kui Eesti valitsuselt nõutakse üha rohkem riigi kulutusi suurendavaid tegevusi, siis see pole võimalik praeguse maksukoormusega.

"Me ei saa pakkuda Põhjamaadele vastavaid teenuseid maksukoormusega, mis on (Põhjamaadest - toim.) 10 protsendipunkti madalamal või isegi enam madalamal – me ei saa neid teenuseid pakkuda," ütles Kallas.

Kallas: reaalne ostujõud on juba kriisieelsel tasemel

Kallas ei nõustunud intervjuus ka Eesti Panga hinnanguga, et reaalpalk jõuab kriisieelse tasemeni alles 2025–2026.

"Reaalne ostujõud on juba jõudnud kriisieelsele tasemele ja inimeste reaalne ostujõud on suurem kui inflatsioon. Ja tõenäoliselt on seal ka korrigeerimised veel tagantjärele, arvestades seda, mis on inflatsiooni sisse arvestatud – näiteks energia puhul arvestatakse, et kõik inimesed on universaalteenusel, aga me teame, et see ammu enam nii ei ole ja kõik sellised asjad," rääkis peaminister.

Kallas rääkis ka, et mullu aasta varem 1,4 protsendilt 3,5 protsendile tõusnud absoluutse vaesuse määr on suuresti erinevate arvutuslike tegurite mõju nagu elatusmiinimumi ehk absoluutse vaesuse lävendi järsk tõus või 2021. aastal teise pensionisamba raha väljavõtmine.

"Aga arvestades praegust reaalpalkade, eriti pensionide ja sotsiaaltoetuste väga kiiret kasvu, on põhjust arvata, et selle aasta numbrid tulevad tublisti alla. Seega tegemist on vana informatsiooniga, arvestades seda, et meil on käes 2023. aasta november," ütles ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: