"Seisime Euroopa Liiduga [Eesti eesistumise eest] lõpuni välja, kuni tekkis olukord, kus Venemaa kogu organisatsiooni tegevust blokeeris," rääkis Tsahkna selgitades oma varasemat seisukohta, mille alusel poleks Venemaale tohtinud järele anda.

"Otsustasime koos, et ei lähe blokeerima [Põhja-Makedoonia kompromissettepaneku alusel Eesti asemel eesistujaks saanud] Maltat," ütles Tsahkna.

Inerts 1975. aastal loodud organisatsiooni suurtest riikidest liikmete suunalt oli Tsahkna sõnul tugev – et proovime ikka kuidagi rääkida.

"Eesistumine, kui see oleks kuidagi jõuga läbi surutud, poleks andnud Eestile midagi," ütles Tsahkna Venemaa vetodele viidates. "Oleksime seal istunud ja tohutu oma inimeste ressursi kinni pannud, aga saavutanud midagi ei oleks."

Venemaa vetostab kõike, aga OSCE teeb otsused konsensuse alusel, lisas ta.

Tsahkna hinnangul on OSCE varjusurmas. "OSCE peaks tagama julgeolekut Euroopas, aga ta ei suuda seda, kuna üks liige viib läbi agressiooni Ukrainas," märkis Tsahkna Venemaa sõjakuritegusid loetledes.

Venemaa koos Valgevenega vetostas eelmisel teisipäeval Viinis OSCE alalisel nõukogul Eesti kinnitamise OSCE järgmiseks eesistujaks 2024. aastal. Eesti oli Euroopa Liidu ühiskandidaat. Eesti välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles varem, et Eesti ei tohiks seepärast loobuda kandidatuurist ning OSCE eesistuja peaks vastupidiselt Venemaa soovile olema NATO riik. Malta ei kuulu NATO-sse.

OSCE on 1973. aastal alanud ja 1975. aastal Helsingi lõppakti vastuvõtmisega päädinud Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi (CSCE) järel tekkinud organisatsioon, mille liikmed on Euroopa demokraatlikud riigid, USA ja Kanada ning kunagised Nõukogude bloki ning Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riigid. Organisatsioon tegeleb peamiselt julgeolekuküsimustega.