"Välisilm": kas ja kuidas toimub võimuvahetus Poolas
Poola on üks meie lähemaid ja mõjukamaid liitlasi, mistõttu jälgime hoolega, mis seal toimub. Poola president Andrej Duda võttis täpselt nädal aega tagasi vastu oktoobrikuised valimised võitnud rahvuskonservatiivse Õiguse ja Õigluse partei vähemusvalitsuse ametivande, kuigi parlamendis ei ole neil piisavalt hääli usaldushääletuse üleelamiseks.
Kaheksa aastat riiki juhtinud Õigus ja Õigluse partei (PiS) sai oktoobris 194 mandaati, olles suurim partei parlamendis, kuid sellest jääb 480-kohalises seimis võimulpüsimiseks väheks.
"PiS-i ajakirjandus nimetab seda valitsust Morawiecki kolmandaks valitsuseks, kuigi kogu protsess on alles pooleli," märkis Poolas diplomaadina töötanud Mihkel Metsa.
"Poola president käitus formaalselt õigesti. Praeguseks on selge, et PiS enamusvalitsust ei moodusta. Tehti erinevaid katseid üle meelitada väiksemate erakondade üksikuid liikmeid, kuid need jooksid liiva. Küll aga on Poola poliitiline kultuur selline, et vähemusvalitsus kaua ei kesta. See pole Taani," lausus samuti Poolas diplomaadina töötanud Taavi Toom.
"Põhiküsimus ongi, et Pis on kaheksa aastat olnud võimul. Nad on pannud oma inimesed igale poole. Neil on peaprokurör, keskpanga juht," nentis Metsa.
"Selle kahe nädala jooksul loodetakse üsna palju ära teha, kindlasti anda aega pisiparteidele ja valitsusele oma asju korraldada. Kui rääkida sellest, mis puudutab palkasid, mida makstakse, mille ümber on suur skandaal, siis need inimesed, kes on ajutises valitsuses, saavad korralikult palka. Ütleme otse välja, et PiS-il on palju asju, mida kokku tõmmata. Nende ajal määratud ametiisikud, neile on vaja maandumised teha. Räägitakse sellest, et võetakse inimesi tööle asutustesse," rääkis endine diplomaat Heiti Mäemees.
Järgmisel nädalal lõpeb tähtaeg, mil vähemusvalitsus peab parlamendilt heakskiidu saama. Kui seda ei tule, siis annab presidendi asemel parlament valitsuse moodustamise ülesande ühele inimesele, ja see on opositsiooni koosseisu arvestades Donald Tusk. Tulevase koalitsiooni valitsemisprogramm on juba kokku lepitud. Oma võimu näidati ka seimi esimehe valimisega, kelleks on Szymon Holownia erakonnast Poola 2050. Millised ülesanded tulevasel koalitsioonil ees on?
"Teema number üks on eelarve. Miks on PiS venitanud, et teha neil (Tuski koalitsioonil – toim.) võimalikult raskeks valimislubaduste täitmine, järgmise aasta eelarve vastuvõtmine, väga napi allesjäänud aja jooksul. Kindlasti on mitmeid seadusandlikke protsesse, mida püüavad algatada. Kõige raskem ja keerukam on kõik, mis puudutab õigusriigi justiitssüsteemi ja kohtutega seonduvat. See on väga keerukas ülesanne, õigusriiki taastada saavad nad ainult õigusriigile omaste vahenditega," lausus Toom.
"Teine asi on Poola majandus. Ei lähe hästi, partner Saksamaa majandus pole heas korras. Käimas on sõda. Ja siis imagoloogilised, ka väärtuspõhised küsimused. Nagu mainisin, in vitro ehk kunstlik viljastamine, naiste õigused, LGBT, kiriku roll riigis," ütles Mäemees
Järgmisel aastal on kohalikud ja europarlamendi valimised, mistõttu siseriiklik vastandumine muutub üha tugevamaks.
"See on vast viide sellele, et europarlamendi valimised on juba alanud. Kui vaadata väljaütlemisi, mis puudutab Poola sõltumatust ja suveräänsust Euroopa Liidus, teame, et europarlament võttis vastu otsuse minna edasi aluslepingute muudatustega. See on sisepoliitilise debati osa Poolas," lausus Mäemees.
"Palju olulisemat kaalu omavad 2025 mais toimuvad presidendivalimised. Tegelikult on järgmised 1,5 aastat keeruline aeg, kui nad on võimul koos president Dudaga, kes oma poliitilise agenda poolest esindab tugevalt PiS-i. Presidendil on palju õigusi ja roll. Ta võib vetostada kõik seadused ja siis on kaks võimalust – küsimus lahendada läbi konstitutsioonikohtu või nõuab see parlamendis 3/5 enamust, mida uuel koalitsiooonil pole," ütles Toom
Nädalaid on tähelepanu pälvinud Poola veokijuhtide Ukraina piiripunktide blokaad. Seni ei ole katsed ummikseisu lahendada õnnestunud ning endised diplomaadid ei usu, et see kohe kergelt laheneb. Ukraina abistamine ei muutu, sest kõik parteid mõistavad Vene ohtu ühtemoodi. Suhted Saksamaaga paranevad.
"Tegelikult oli Poola see, kes eelmiste valitsuste ajal osutas, kui ohtlik on Nord Stream, kuidas selline sõltuvus Venemaast võib olla väga kahjulik. Saksamaa on seda näinud ja võtab Poolat tõsise partnerina. Arvestades Saksa majandust, siis Poolal on siin šanss, arvestades tööturgu ja ka kohta investeeringuteks," lausus Mäemees.
"Välisilmaga" vestelnud diplomaadid peavad Donald Tuski väga heaks ka Eesti jaoks, kuna idatiiva eestkõnelejaks võib tõusta Gdanskist pärit inimene, kellele läheb korda Läänemere riikide julgeolek ja majandus.
Praegu käivad kulisside taga arutelud, kellest võiks saada NATO peasekretär. Hollandi peaminister Mark Rütte on üks kandidaat, kuid arvestades Donald Tuski oskust luua konsensust Euroopa Ülemkogu eesistujana, siis võiks ta idatiiva suurriigi esindajana ju kõne alla tulla.
"Tusk oleks hea kandidaat, aga arvan, et väga vähetõenäoline. Tava on nimetada ametiaja lõpus või lahkuv riigijuht, Tusk on olukorras, kus ta on võitnud valimised ja tal oleks raske sisepoliitiliselt lahkuda. Tusk peaministrina on Eestile ja meie regioonile väga hea, kui meil on olemas tugev eestkõneleja julgeoleku, majanduslikes ja muudes küsimustes," lausus Toom.
"Ma ei ole märganud, et Poola ajakirjandus oleks sellest palju rääkinud. Teisalt läheb teda vaja Poola peaministrina, et juhtida kolmeparteilist koalitsiooni, mis ametisse astub. Ühendavad omadused on vajalikud ka Poolas," nentis Metsa.
"On räägitud sellest, et ta võiks minna Euroopa Komisjoni esimeheks ehk presidendiks. Ma ei julgeks midagi välistada, arvestades tema võimekust ja seda, et ootused Poolale, kes on nüüd uue valitsusega teistsugust positsiooni omandamas Euroopas ja liitlaste hulgas," ütles Mäemees.
Toimetaja: Marko Tooming