9. novembril laekus politseile avaliku koosoleku registreerimise teade, mille kohaselt plaaniti 18. novembril korraldada Tartu Raekoja platsil rahumeelset ja rahvusvahelisele õigusele viitava infoga avalikku kogunemist.

Politsei soovis korraldajate esindajalt teada, millised on üritusel kasutatavate plakatite sõnumid, et need saaks eelnevalt üle vaadata, ning soovitas mõelda ka alternatiivsele asukohale, kuna soovitud ajaks ei pruugi Raekoja platsis uisuväljaku rajamise tööd valmis saada.

Korraldajate esindaja Agnes Joyet pakkus teise sobiva asukohana välja Küüni ja Uueturu tänava ristumispaiga. Ta saatis korrakaitsjatele näiteid kavandatavatest plakatitekstidest, need olid muu hulgas "Muhu saare suurusel alal elab 2,2 miljonit inimest, keda pommitab tuumariik!, "Lõpp tsiviilisikute hukkamisele!", "Palestiinlastel on õigus elule" ja "Ära ole genotsiidi/tuhandete tsiviilisikute tapmise vaikiv pealtvaataja".

Samas märkis ta, et kuna tegemist on avaliku kogunemisega, siis ei saa korraldajad ennustada teiste ühinejate toodud plakatitekste.

"Loomulikult küll aga kohe, kui me märkame kellegi plakatil ilmselgelt vägivalda või seadusevastast tegevust õhutavaid tekste, siis palume need eemaldada," lubas korraldajate esindaja.

Lisaks kinnitas ta, et ka korraldajate kindel soov on rahulik kogunemine, mõistlik mõttevahetus ja meelsuse avaldamine.

Politsei aga otsustas avalikuks koosolekuks luba mitte anda ja saatis selle kohta korraldajatele teate päev enne plaanitud meeleavaldust.

"Tartu politseijaoskond kaalutles otsuse tegemist, kuid jõudis seisukohale, et ei luba antud avalikku koosolekut korraldada. Keeldume, kuna Teie korraldatud koosolekule võivad ilmuda ka teised kodanikud, kasutades plakateid, mis võivad sisaldada agressiooni õigustamist," teatas PPA Tartu piirkonnavanem Siim Linnard kirjas, mis dokumendiregistris kuni 2098. aastani salastati.

Ta viitas keeldumises seadusesättele, mille kohaselt on keelatud korraldada või pidada koosolekut, mis õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel.

1. detsembril andis politsei siiski loa korraldada palestiinlaste toetuseks meeleavaldus 2. detsembril, mil see Tartus Küüni tänaval ka toimus.

Politsei soovis vältida Tallinna meeleavaldusel toimunu kordumist

PPA Tartu piirkonnavanem Siim Linnard ütles ERR-ile, et Eestis on keelatud pidada meeleavaldusi, mis õhutavad vihkamist või vägivalda.

"Novembri alguses toimus palestiinlaste toetuseks meeleavaldus Tallinnas, kus kasutati Iisraeli riigi ja inimeste suhtes vaenavaid väljendeid ja politsei määras viiele inimesele rahatrahvi. Selleks, et taolist olukorda ennetada ja veenduda, et avalik koosolek on rahumeelne, soovisime Tartu kogunemise korraldajaga ennetavalt üle käia korraldusega seotud küsimused," selgitas ta esialgset loast keeldumist.

Ta märkis, et nõuded koosoleku korrapidajale tulenevad seadusest ning politsei ülesanne on neile vajadusel tähelepanu juhtida. Muu hulgas peab korraldaja tagama, et koosolek ei õhuta vaenu ja kogunemisel on kindlad korrapidajad, kes kohapealse turvalisuse ja koosoleku rahumeelse kulgemise eest vastutavad.

"Igaühel on Eestis õigus meelt avaldada, kuni see ei riku teiste inimeste õigusi," lisas Linnard. "Politsei ülesanne on veenduda, et need nõuded on täidetud ja võimalike riske ennetada. On tavapärane, et politsei kohtub avaliku koosoleku korraldajaga, räägib läbi võimalikud riskikohad, suhtleb turvafirma või korrapidajatega, kes kohapeal korda tagavad. Kaalutlesime koosoleku registreerimist põhjalikult, kuid keelasime selle põhjusel, et meie hinnangul ei olnud korraldaja piisavalt ohte läbi mõelnud ega tegutsenud nende maandamiseks."

Ta lisas, et politsei juhtis neile asjaoludele tähelepanu ka edasises kirjavahetuses ja kohtumisel ning kui puudused olid kõrvaldatud, registreeriti koosolek 2. detsembriks.

"2. detsembril möödus koosolek rahumeelselt ning rikkumisi seal ei esinenud," lisas politsei esindaja.

Seda, miks esialgne keelav teatis sisaldas asutusesisese kasutamise märget, põhjendas Linnard koosoleku korraldaja isikuandmete kaitsega.