Justiits-ja digiministeeriumis valminud seadusemuudatuse eelnõu koostajad märgivad, et korrakaitseseadus (KorS) on Eestis kehtinud aastast 2014.

Enne eelnõu koostama asumist koostati eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK), mis kooskõlastati asjaosalistega 2024. aastal. VTK sai rohkelt tagasisidet, millega on püütud eelnõu koostamisel arvestada. Nii näiteks loobuti VTK tagasiside põhjal plaanist laiendada avalikus kohas käitumise üldnõudeid küberruumile. Põhjuseks on eelkõige küberruumi avarus ning Eestiga seostamise keerukus.

Loobuti ka avalike koosolekute keelustamise ja koosolekult eemaldamise täpsemast reguleerimisest. Avaliku koosoleku pidamine on demokraatlikus ühiskonnas keskne põhiõigus – inimestel peab olema võimalik meelt avaldada ja seda ka võimul olijate vastu või valitsevatest ideedest ja arusaamadest erineva maailmavaate kaitseks, rõhutavad eelnõu koostajad.

Politsei saab õiguse küsida inimestelt video- ja fotofaile

Väga olulise muudatusena täiendatakse korrakaitseseaduse paragrahvi 30 selliselt, et politsei ja teised korrakaitseorganid võivad edaspidi inimestelt peale dokumentide nõuda ka "muus vormis teavet". Seletuskirja kohaselt on selle all silmas peetud just fotode (pildifailide) ja videote (videofailide) küsimist isikutelt, kel võib olla teavet korrarikkumise või selle ohu kohta. Uus sõnastus teeb seaduse üheselt mõistetavaks ja hõlbustab eelnõu kohaselt politsei tööd korrarikkumiste lahendamisel.

Droonid tulevad korrakaitsjatele appi

Eelnõu reguleerib esmakordselt detailselt mehitamata sõidukite ehk droonide kasutamist riiklikus järelevalves. Eelnõus rõhutatakse, et inimeste eraelu kaitseks on droonidega lubatud salvestada või edastada eranditult vaid pilti – heli salvestamist seadus ette ei näe, et hoida ära salajast pealtkuulamist.

Lisaks peavad droonid olema arusaadavalt tähistatud ning nende kasutamisest ja andmete töötlemisest tuleb avalikkust või asjaosalisi teavitada. Droonide abil kogutud salvestisi tohib üldjuhul säilitada maksimaalselt 30 päeva.

Droonide kasutamine pole aga lubatud päris suvaliseks jälgimiseks, vaid ainult kindlatel juhtudel, millest kõige olulisemad on:

• Avalike kogunemiste jälgimine: droone tohib kasutada avalikel koosolekutel ja üritustel ohu väljaselgitamiseks ning korrarikkumiste kõrvaldamiseks, kuna suurte rahvamasside tõttu on politsei füüsiline reageerimine raskendatud. Seejuures on droonide kasutamine n-ö igaks juhuks ehk abstraktse ohu ennetamiseks keelatud – politseil peab drooni lennutamiseks olema vähemalt konkreetne ohukahtlus. Samuti peab politsei drooni kasutamisest kogunemisel osalejaid ette teavitama.
• Liikluse jälgimine ja ohuolukordade lahendamine: droone tohib liikluses kasutada tekkinud ohuolukordadest parema teabe hankimiseks, kui on alust arvata, et toimub korrarikkumine ja tegemist on kõrgendatud ohuga. Samas on eelnõus selgelt keelatud droonide kasutamine tavapäraselt kulgeva liikluse rutiinseks jälgimiseks abstraktse ohu korral, põhjendusega, et "äkki midagi juhtub".
• Ametniku silmapaari asendamine ohtlikes olukordades: droone saab kasutada abivahendina ohtlike või keeruliste kontrollide tegemisel. Nii saab drooni abil ohutult vaadelda kõrghoonete ehitusplatse, suuri laoplatse või kahtlaseid anumaid, säästes ametnikku otsesest hädaohust. Samuti võimaldab see vara säästa – näiteks on ohu väljaselgitamiseks mõistlikum lennutada droon korterisse avatud aknast, selle asemel et lõhkuda maha uks. Erandina tuleb aga eravalduse läbivaatusel drooni kasutamisest omanikku eraldi teavitada ja võimalusel meedet kohaldada tema juuresolekul.

Lisaks võib droone lennutada näiteks metsa eksinud inimeste otsimiseks, tähtsate objektide kaitsmiseks, riigipiiri valvamisel või väga raskete liiklusolukordade (kõrgendatud ohu) kontrollimiseks.

Avalike ürituste ja koosolekute korraldamine muutub

Ühe olulise bürokraatia vähendamise sammuna ei pea avalike ürituste (näiteks kontsertide või laatade) korraldajad enam kohalikult omavalitsuselt ürituse läbiviimiseks luba taotlema. Omavalitsust tuleb üritusest 30 päeva ette teavitada vaid siis, kui tegemist on rahvarohke sündmusega, vajalik on liikluse ümberkorraldamine, üritus toimub öösel või seal müüakse alkoholi.

Uuendusena langetatakse aga avaliku koosoleku ehk meeleavalduse korraldaja vanusepiiri. Uue eelnõuga antakse noortele alates 14. eluaastast õigus iseseisvalt meeleavaldusi korraldada, et nad saaksid ühiskonnaelus aktiivsemalt kaasa rääkida. Turvalisuse tagamiseks näeb eelnõu ette, et alaealise korraldatud koosolekust on politsei eelnev teavitamine alati kohustuslik.

Kõik uued korrakaitselased muudatused on plaanitud jõustuma 2027. aasta 1. jaanuaril.