Tähtajaga 15. jaanuar välja kuulutatud hange on jaotatud kaheks, Hispaania ja Saksamaa turuks, ning mõlema raamlepingu maksimaalne maksumus saab olema pool miljonit eurot kolmeks aastaks, ütles ERR-ile EISA e-residentsuse programmi tegevjuht Liina Vahtras.

Nii Saksamaa kui ka Hispaania hanke puhul on eesmärgiks e-residentsuse toote suurem tuntus ja tsiteeritavus nende riikide ajakirjanduses, lisandväärtus e-residentsuse programmile, sealhulgas peamiste sihtgruppide kaasatus (mõõdetav veebikülastuste ja taotluste arvu tõusuga) ja sotsiaalmeedia ning uue meedia kaasatus, seisab hanketingimustes.

Vahtrase sõnul tellib EISA neilt erinevaid suhtekorraldus- ja kommunikatsioonitöid, nagu kontaktide loomist välisajakirjanikega, nende hoidmine e-residentsuse infoväljas, ajakirjanduslike ja sisuturunduslike meediakajastuste korraldamine ja rahvusvahelistel tehnoloogiasündmustel Eesti esindamine.

"Meil on selle summa eest selle aja jooksul võimalik teenuseid tellida. See omakorda ei tähenda, et hanke võitjale on selle summa eest tööd kindlustatud. Raamlepingu maksimaalse summa tõstmine pigem kõrgeks annab hankijale kindluse tagada teenuse jätkusuutlikkus. Samuti – kui turuolukord muutub ja mingit teenust ei ole mõttekas tellida, siis saab sellest ilma täiendava bürokraatiata loobuda," lausus Vahtras.

Soovitud tulemusi hakatakse mõõtma tellimuste kaupa. "Soovitud tulemus lepitakse kokku minikonkursi korraldamisel ehk tellimuse esitamisel. Tulemustena arvestame ja mõõdikud, mida alati tellimust tehes kokku lepime, on: kajastuste arv, ajakirjanike kontaktide arv, väljaannete loetavus, sisuturundusartiklite lugemiste arv, külastuste hulk meie veebilehel ja muu taoline," ütles Vahtras.

Saksamaa meeskonnas peab olema vähemalt neli liiget, kellest vähemalt kaks on Saksa turu kommunikatsiooni strateegilised konsultandid, keda saaks kasutada ka muudel saksakeelsetel turgudel. Ülejäänud kaks on projektijuhid.

Hispaania meeskonnas peab olema kolm liiget, kellest üks peab olema Hispaania turu kommunikatsiooni strateegiline konsultant, keda saab vajadusel kasutada ka teistel hispaaniakeelsetel turgudel. Lisaks peab meeskonda kuuluma kaks projektijuhti.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks hanke võitjad olema selged järgmise aasta kevade esimeses pooles.

Valiti turud, kuhu e-residentsus kõige paremini sobib

Vahtrase sõnul valiti sihtriikideks Hispaania ja Saksamaa, sest sinna sobib praegu Eesti e-residentsus kui toode kõige paremini.

"Näiteks Saksamaa oma kõrge bürokraatiaga, millele pakub lahendust Eesti riigi lihtne ja täielikult digitaalne asjaajamine. Teeme tegevusi ka teistes e-residentsuse sihtriikides, kuid mitte nii suurel määral, et need vajaksid eraldi lepingut. Meie tugevaimad turud on hetkel Saksamaa, Hispaania, Ühendkuningriik ja enne sõja algust oli ka Ukraina. Ühendkuningriigi turu katmiseks on raamleping juba sõlmitud aasta alguses korraldatud hankega," lausus ta.

Vahtrase sõnul ollakse viimastel aastatel süsteemselt keskendunud sihtriikidele, kus suure tõenäosusega tuleb enim e-residente, kes loovad enim Eesti ettevõtteid. "E-residentide ja nende Eestisse loodud ettevõtete hulk kasvab just nendest riikidest," ütles ta.

EISA-st öeldi, et e-residentsuse kulude ja tulude suhe oli 2022. aastal 7,6 ehk iga kulutatud euro e-residentsusele tõi riigile tagasi 7,6 eurot. Alates programmi käivitamisest 2014. aastal on e-residendid ja nende loodud Eesti ettevõtted toonud riigile otsest tulu 200 miljonit eurot tasutud maksude ja riigilõivude näol, lisati.

Vahtras ütles, et e-residentsus on Eestile äärmiselt tulus ja kasumlik projekt, mille kasutegur Eesti majanduse elavdamisel ja konkurentsivõime tugevdamisel ajas tõuseb. "Programm on end rahvusvaheliselt tõestanud ning potentsiaal Eestile lähiajal tulu veelgi kasvatada on suur," lausus ta.

E-⁠residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Läbi aegade on e-residendiks saanud üle 108 500 inimese (v.a tühistatud staatus), praegu on kehtivaid viieaastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte käibel enam kui 60 000.