"Analüüsi pinnalt võib öelda, et Eestis toimunud toiduainete hinnatõus oli sarnane kogu piirkonnas toimunuga ning ülemäärast tulu teenimist Eesti turul me ei tuvastanud," ütles konkurentsiameti analüütik Enn Robert Kinnas pressiteate vahendusel. Tema sõnul oli lühiuuringu eesmärgiks hinnata, kas Eestis võib esineda maailmas palju räägitud greedflation'it ehk kas üldise kõrge inflatsiooni olukorras esineb Eesti toidutootmise- või jaesektoris ettevõtjaid, kes olukorrast ebaõiglast kasu on saanud. 

Analüüs näitas, et Eesti toiduainehindasid on mõjutanud rahvusvahelised poliitikad ja turutõrked, näiteks kütuse ning energia maailmaturuhindade kasv, Ukraina sõda ja relvastatud konfliktid Aafrikas, kliimamuutused ja sellega kaasnevad äärmuslikud ilmastikuolud.  Lisaks on toiduainete hinnad kiires tempos tõusnud rahvusvaheliselt. Seejuures on Eesti toiduainete hinnad kasvanud kiiremini kui Euroopas keskmiselt, kuid Eesti hinnakasv on olnud väga sarnane Läti, Leedu ja Poola regiooni hinnakasvule.

Konkurentsiameti hinnangul ei ole toiduhindade kõrge kasvu perioodil Eesti põllumajandustootjad, toidutööstus ega jaekauplused sektorite üleselt tõstnud hindu ülemääraselt ega teeninud põhjendamatult suuri kasumeid.

"Kahtlemata on tegemist üldistusega, ning arvestades analüüsi läbiviimiseks kulunud lühikest aega, ei pruukinud uuringusse jõuda kõik valdkonnad ja andmed, mistõttu jätkab amet toiduainete turul arengute jälgimist ka edaspidi," ütles Kinnas. Lisaks soovib amet tõhustada ebaausate kaubandustavade vastast tegevust, et tootjate kaubad jõuaksid tarbijateni õiglastel tingimustel ning konkurents tootjate ja jaeettevõtjate nn omamärgitoodete (nn private label) vahel oleks aus. 

Eesti Panga ökonomist: kasumid on kasvanud käivetest kordades kiiremini

Konkurentsiameti analüüsiga ei nõustunud Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

"Selle aasta oktoobris olid toidu tootjahinnad nii meil kui Euroopa Liidus keskmiselt ca kolmandiku kõrgemad kui 2019. aastal ehk enne koroonat," märkis Oja. "Euroopa Liidus keskmiselt kasvasid poodides toidu hinnad samal perioodil enam-vähem sama palju kui tootjahinnad, meil aga ligi 10 protsendi võrra rohkem, ehk 43 protsenti. Nendes kõrvutustest on jäetud välja maksumuudatuste mõjud, seega ei saa öelda, et teiste riikide madalama hinnatõusu taga oleksid soodsamad maksumäärad või muu selline."

Suurte toidupoodide müügikäibed olid tänavu kolmandas kvartalis 35 protsenti suuremad kui 2019. aastal samal ajal. Kasumite kasv samal perioodil oli aga 84 protsenti, tõdes Oja.

"Kui vaadata selle aasta üheksat kuud ja kõrvutada seda koroonaeelse 2019. aastaga, siis on müügikäibed kasvanud 36 protsenti, kasumid aga lausa 166 protsenti," lisas Oja.

Võrreldes koroonaeelse ajaga on ka toiduainete hinnatase oluliselt kasvanud. 2019. aastal oli Eesti toiduainete hinnatase 95 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, mullu 106 protsenti.