"Iseenesest tuleb kiita Eesti Energiat. Iga uus investeering, mis tehakse tootmisvõimsustesse, on vajalik, sest see ju probleem ongi, et väga pikka aega polegi ju tegelikult juhitavatesse elektrivõimsustesse üldse investeeritud. Ega tuulikuidki pole ju väga palju kerkinud. Nüüd on mõned ehituses," rääkis Liive "Vikerhommikus".

Liive nentis, et tegemist on gaasijaamaga, mis võimaldab teataval määral anda ka soojust  Narva linnale. Plaanitava jaama 100-megavatine võimsus ei ole aga Eesti mõistes kuigi suur. Liive meenutas, et Eesti tiputarbimine on peaaegu 1600 megavatti.

"Sisuliselt on ikkagi tegemist gaasijaamaga. Jah, kõik gaasiturbiinitootjad ütlevad tänasel päeval, et me saame panna sinna võib-olla mingi viis-kümme protsenti vesinikku juurde. Alati tekib siis küsimus, et kust seda vesinikku saada, see on omaette teema. Aga iseenesest on mõistlik mõte investeerida nendesse tootmisvõimsustesse, mis ei sõltu nii-öelda tuule ja päikese kättesaadavusest," leiab Liive.

Auvere elektrijaama pidevatest riketest rääkides lohutas Liive, et küll ta jälle tööle saab.

"Ma arvan, et Auvere põhiprobleem on ikkagi see, et kuna CO2 hind on kõrge, siis ta iga päev turule ei pruugi saada. Aga ta on ju kõige uuem jaam, mis meil Eestis üldse on juhitavast võimsustest ja ta on ka väga seotud õlitootmise käigus tekkivate gaaside põletamisega. Nii et küll ta tööle saab jälle," ütles Liive.

Elektri varustuskindlusest rääkides tõi Liive kõige nõrgema kohana välja selle, et Eestis ei ole praegu juhitavaid võimsusi, mis oleksid CO2 vabad.

"See on pikas vaates kõige õrnem jää meil, sest need jaamad, mis meil on juhitavad, need samad põlevkivijaamad ja tegelikult planeeritav gaasijaam, sealt ju tuleb CO2 ja CO2 on Euroopa Liidus kallis. Nii et ühelt poolt varustuskindlus on küll olemas, kui need jaamad töötavad, aga ta viib varustuskindluse kalliks," selgitas Liive.

Oma tuumaenergiausku põhjendas Liive sellega, et tuumaenergia annab kindla elektri väga pikaajaliselt ja kindlalt ennustatava hinnaga.

"Tuumaenergia puhul peamine kulukomponent on kapitalikulu ehk ehitusmaksumus. Kui sa oled ta valmis ehitanud, siis sul tegelikult hinna mõttes suuri üllatusi enam ei saa tulla. Gaasijaama puhul on see aga erinev: sa ehitad ta valmis, aga üks suurim kulukomponent on gaasi hind või vesiniku hind ja CO2 hind."

"Nii et elektri tootmise mõttes on põhiküsimus selles, kas meil on olemas pikaajaliselt kindlad tootmisvõimsused, mis ei emiteeri CO2 või ei sõltu samal ajal ka veel imporditava kütuse hinnast."