Lumani sõnul on keeruline öelda, kas just Eestis midagi valesti tehakse, et tööstuses ja ekspordis ja laiemalt kogu Eesti majanduses on kehvad ajad; pigem on põhjus ümbritseva keskkonna järsus muutuses.

"Idasuunaline transiit oli arvestatav majandussektor, seda täna ei ole ja lähiaastatel ka ei tule. Idaturistid olid meie turismisektoris kuldkliendid, seda ei ole ja lähiaastatel ka ei tule. Raudne eesriie on langenud. Kui varem ka Euroopa investorid vaatasid, et siin on õigusriik, siin on seadused paigas, et omad laod, tootmised tuua siia, siis silmas peeti ikkagi idaturgu, kuhu täna enam ei saa," lausus Luman.

Kuigi muutunud olukorraga tuleks kohanduda, ei tasu loota, et mõni üksik otsus valitsuse poolt muudaks kõik paremaks, lisas ta.

"Mingit üht võluvõtit, et valitsus teeks nüüd ühe otsuse ja sellest läheks kõik paremaks – sellist varianti ei eksisteeri," ütles Luman.

Samas ei tasu ka loota, et nii geopoliitiliselt kui ka sisepoliitiliselt segase olukorra jätkudes tehtaks rohkem investeeringuid, nentis Luman. "Ettevõtjad teevad investeerimisotsuseid pikas ajahorisondis ja kui kõik on segane ja see poliitiline kemplus jätkub, siis loota, et ettevõtjad hakkavad tegema tohutuid investeerimisplaane, teadmata, mis homme juhtub, no see on täiesti põhjendamatu lootus," lausus ta.

Julgeolekukord ajal, mil Venemaa jätkab agressioonisõda Ukraina vastu, on vaieldamatult ka majanduse jaoks probleem, lisas Luman.

"See on vaieldamatult probleem, me oleme küll NATO riik, aga oleme ikkagi vastu sõdivat Venemaad /.../. See jääb kahjuks nii kauaks, kui Ukrainas sõda kestab," lausus ta.

Samas on Eesti ettevõtjate jaoks frustreeriv ka see, et ei nähta poliitilisel tasandil lahenduse otsimisel entusiasmi.

"Põhiküsimus on see, et ettevõtjad vajavad kindlust tuleviku osas – millised on maksud, milline on seadusandlus. Täna tundub, et ametnikkond tormab seda teed, et meid päästaks ainult mingi uus ja suur regulatsioon, mingi kontrollmehhanism, täiendav järelevalveorgan – see on päevselge, et see ei lahenda ühtegi küsimust," ütles Luman.

Lumani sõnul pole võimatu, et mõne aasta pärast läheb Eesti majandusel ja inimestel sama hästi kui mõni aasta tagasi, kuid see eeldab tarku otsuseid.

"Kriisi ajal on ka halb otsus parem kui otsustamatus. Mulle tundub, et mitmel tasandil valitseb otsustamatus," ütles ta.

"Reaalselt saab Eesti inimeste heaolukasv tulla ainult kahe rahalise allika arvel: ekspordikasum ja otseste välisinvesteeringute see osa, kus ostetakse Eesti turul toodetud tooteid või teenuseid, selle kasumiosa. Kõik muu meil rahvuslikku rikkust juurde ei genereeri. Vaieldamatult võiksime kõik minna metsa ja kallistada puid ja neid mitte maha saagida. Häda on selles, et siis ühel päeval ei ole meil kellelgi söögiraha," lausus Luman.