X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

EHL-il ja riiklikul lepitajal pole ikka ühist meelt, kes võib streikida

Rapla lasteaed Päkapikk. Foto on illustreeriv.
Rapla lasteaed Päkapikk. Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Kui riikliku lepitaja hinnangul on Eesti haridustöötajate üldstreigis osalemise õigus ainult üldhariduskoolidel, siis Eesti haridustöötajate liit (EHL) ütleb jätkuvalt, et seisab kõigi haridustöötajate, kaasa arvatud lasteaiaõpetajate eest.

Riiklik lepitaja Meelis Virkebau kordas esmaspäeval avalikus kirjas juba varem haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) välja öeldud hoiatust, et kavandatav haridustöötajate üldstreik saab hõlmata ainult üldhariduskoole, sest praeguse töötüli keskmes on tema sõnul vaid kooliõpetaja palga alammäära suurus 2024. aastal.

"Konkreetsemalt avaldub see kahes asjaolus. Läbirääkimistel haridus- ja teadusministeeriumiga taotles EHL konkreetset töötasu alammäära tõusu ainult põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatele, mainides lasteaiaõpetajate ja kutseõppeasutuste pedagoogide palgamuret üldsõnaliselt," kirjutas Virkebau.

Teise põhjusena toob riiklik lepitaja välja asjaolu, et lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt kokku omavalitsusüksuste ja lasteasutuste õpetajate esindajad ning kutseõppeasutuse seadus pedagoogi palga alammäära kehtestamist ette ei näe. Seega ei ole seadusandja andnud valitsusele ega HTM-ile mingit pädevust ega õigust nende palkades kaasa rääkida, sõnas riiklik lepitaja.

EHL on aga jätkuvalt seisukohal, et streigis võivad osaleda kõik streigi väljakuulutanud töötajate ühingu või liidu liikmed ja ka need haridustöötajad, kellel oleks õigus kuuluda nimetatud ühingusse.

"EHL-i liikmesliitude põhikirjades on sätestatud, et vastavasse liitu võivad kuuluda kõik haridustöötajad. Näide: Harjumaa haridustöötajate liidu (HHL) põhikirja punkt 3.1 kohaselt: "3.1 HHL-i liikmeks võib olla iga Harjumaa haridusasutuse töötaja, kes tunnistab EHL-i põhikirja ja maksab ametiühingu liikmemaksu," selgitas EHL-i teabejuht Janno Isat.

Tema sõnul on täiendav argument kõigi haridustöötajate streiki kaasamisse, et koolieelsete lasteasutuste haridustöötajate töötasud on korrelatsioonis põhikooli- ja gümnaasium õpetajate töötasudega.

"Lisaks on õiguslik praktika 10. novembril toimunud hoiatusstreigi näol, milles osalesid või võisid osaleda kõik eelnimetatud haridustöötajad. EHL on streigimenetlus(t)e algusest alates seisnud kõikide haridustöötajate eest, kes võivad EHLi kuuluda," sõnas Isat.

"Ei ole olemas sellist seadust, mis keelaks osadel ühe ametiühingu koosseisu kuuluvatel töötajatel streikida ja osadel mitte. Seega rakendub põhiseaduses toodud põhiõigus streikida," lisas Isat.

Samuti rõhutas Isat, et inimeste ähvardamine ja mõjutamine, et nende võimalik streigis osalemine oleks ebaseaduslik, on Eesti põhiseaduse paragrahv 29 viiendas lõikes märgitud streigiõiguse piiramine, sest seaduse kohaselt teeb otsuse streigi ebaseaduslikuks tunnistamise kohta kohus.

HTM: töötasu asendajale, mitte streikijale

Samuti kordavad nii Virkebau kui ka HTM seisukohta, et töötasu mittemaksmine streigis osalemise aja eest on seaduslik. "Ka ILO ühinemisvabaduse komitee on ühemõttelisel seisukohal, et töötasu mittemaksmise põhimõte ei piira ei streigiõigust ega ühinemisvabadust," vahendas riikliku lepitaja seisukohta HTM-i kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri.

"Koolipidajatele eraldatud palgaraha tuleb kulutada näiteks asendusõpetajate tasustamiseks või/ja neile õpetajatele, kes ei streigi, ja kelle õlule langeb suurem hulk ülesandeid, samuti lisatasu maksmiseks. Igal juhul peavad koolid jääma avatuks ka õpetajate streigi ajal," sõnas Saluri.

Saluri lisas, et riigikoolides streikivatele õpetajatele ministeerium palka ei maksa. "Palka makstakse tegelikult töötatud aja eest. Kui riigikoolides streigiga ühinevaid õpetajaid tasustatakse EHL-i streigifondist - kui selline asi on olemas -, siis võivad nad tasu siiski saada," sõnas ta.

EHL-i sõnul näitab aga streikijale õpetajale töötasu maksmine koolipidaja head tahet.

"Mis puudutab streigi ajal töötasu maksmist, siis tõesti, seda ei pea maksma, kuid ei ole keelatud ka teha, kuigi tööleping on streigi ajaks peatunud. Palga maksmine sõltub tööandja heasoovlikkusest, mitmed kohalikud omavalitsused on ka avaldanud valimisolekut seda teha streigi ajal," selgitas Isat.

"Siin saaks võrdluse tuua tööandjatega, kes ei peata palga maksmist või maksab kinni palga vahe perioodi eest, mil tema töötaja viibib kaitseväe kordusõppusel," sõnas ta.

Praegu pole veel kõigis Eesti omavalitsustes selgust, kas õpetajatele palka makstakse, kuid näiteks Tallinn on teinud otsuse seda teha, et toetada Tallinna õpetajaid palgaläbirääkimistes. Samas näiteks Viljandis pole linnavõimud veel vastavat otsust teinud, ütles esmaspäeval Viljandi abilinnapea Tonio Tamra. Tartu õpetajate osalemine streigis ja neile sel ajal palga maksmine sõltub aga kollektiivlepingu sõlmimisest, mis on veel pooleli.

EHL on kavandanud tähtajatu üldstreigi 22. jaanuarile.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: