Euroopa Liidu riikide keskmine taastuvenergia osakaal energia kogutarbimisest oli 2022. aastal 23 protsenti, mis 1,1 protsendipunkti rohkem kui aasta varem, teatas EL-i statistikaamet Eurostat reedel.

Suurima taastuvenergia osakaaluga oli Rootsi, mille tarbitud energiast 66 protsenti pärines taastuvatest energiaallikatest: hüdro- ja tuuleenergiast, tahketest ja vedelatest biokütustest ning soojuspumpadest.

Järgnesid Soome (47,9 protsenti) hüdro ja tuuleenergia ning ja tahkete biokütustega ja Läti (43,3 protsenti), mis sõltus peamiselt hüdroenergiast. Nii Taani (41,6 protsenti) kui ka viiendal positsioonil olev Eesti (38,5 protsenti) said enim taastuvenergiat tuulest ja tahketest biokütustest.

Kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar märkis oma lühikommentaaris, et kui eelmisel aastal oli Vene agressioonist tingitud kriisi tõttu põlevkivielekter taas konkurentsivõimeline, või eeldada, et Eesti taastuvenergia osakaal kahaneb. "Seda siiski ei juhtunud," märkis ta sotsiaalmeedias.

Kõige väiksem oli taastuvenergia osakaal koguenergia lõpptarbimisest Iirimaal (13 protsenti), pisut kõrgem oli see Maltal, Belgias, Luksemburgis ja Hollandis.

Eurostat meenutas oma pressiteates, et Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi muudatustega tõsteti EL-i 2030. aasta taastuvenergia eesmärki 32 protsendilt 42,5 protsendile, eesmärgiga tõsta seda tulevikus 45 protsendini.