Platvormitöö direktiivi tulevik on hägune

Prantsusmaa eestvedamisel blokeerisid 12 Euroopa Liidu liikmesriiki, nende seas Eesti, reedel platvormitöö direktiivi vastuvõtmist. Kuigi liikmesriikide läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga jätkuvad järgmisel aastal, pole teada, kas direktiivi muutmiseks on üldse piisavalt aega enne Euroopa Parlamendi valimisi.
Platvormitöö direktiivi eelnõu sätestab, mis tingimusel selliste platvormide töötajad nagu Uber või Bolt peaksid tulevikus olema automaatselt ümber klassifitseeritud töötajateks. Koos ümber klassifitseerimisega kaasneksid platvormitöötajatele ka kõik tavapärase töötaja sotsiaalsed garantiid.
Kui Euroopa Parlament soovis, et ainsaks tingimuseks oleks töö tegelik iseloom, siis lõplikus direktiivi tekstis oli kirjas, et peab olema täidetud vähemalt kaks viiest tingimusest. Kuigi tegemist oli Parlamendi järeleandmisega liikmesriikidele, vähemalt 12 liikmesriigi jaoks oli ka see tekst liiga range platvormide suhtes.
Kui reedel kogunes alaliste esindajate komitee ehk COREPER, mis koondab liikmesriikide saadikuid EL-is, siis tervelt 12 liikmesriiki keeldus parlamendi ja komisjoniga kooskõlastatud teksti poolt hääletamast.
Nendeks liikmesriikideks olid Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tšehhi, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia ja Rootsi.
Kuna direktiivi heaks kiitmiseks oli vaja kvalifitseeritud häälteenamust ehk vähemalt 55 protsendi liikmesriikide heakskiitu, mis esindavad vähemalt 65 protsenti EL-i elanikkonnast, siis hääletust ei hakatudki korraldama. Eelnõu poolt olnud liikmesriigid esindasid ainult 38 protsenti EL-i elanikkonnast.
Suurimaks direktiivi vastaseks liikmesriikide seas kujunes välja Prantsusmaa. Sealsed platvormitöötajate reguleerimise reeglid on ainulaadsed EL-is, sest platvormitöötajad on registreeritud ettevõtjate, mitte töötajatena, kuid neil on õigus paljudele samadele sotsiaalsetele garantiidele nagu töötajatel.
Seetõttu ei näe Pariis vajadust üldse direktiivi järele, mis sunniks Prantsusmaad oma mudelit muutma.
Samuti kritiseerisid direktiivi eelmisel nädalal arutelude käigus Eesti, Läti, Leedu, Ungari ja Tšehhi esindajad.
Tegemist on läbikukkumisega EL-i eesistujariigile Hispaaniale, mis juhtis läbirääkimisi direktiivi üle. Läbirääkimised jätkuvad järgmise aasta alguses, nüüd siis juba Belgia eestvedamisel. Siiski pole selge, kas direktiiv jõutakse ümber teha enne Euroopa Parlamendi valimisi.
Samuti on küsimärgi all, kas Euroopa Parlamendis direktiivi koostamist eest vedanud saadik Elisabetta Gualmini nõustub direktiivi olulise lahjendamisega, mis oleks vajalik selle heaks kiitmiseks liikmesriikide poolt.
Ühtlasi võivad sel juhul direktiivi vastu hääletada paljud vasakpoolsed ja rohelised saadikud, mis raskendaks direktiivi vastu võtmist nüüd juba Euroopa Parlamendis.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Euractiv