Vanalinna servas asuvale krundile plaaniti kahte üürimaja, mis pakuksid elamispinda Narva tööle asuvatele õpetajatele, meedikutele ja inseneridele.

Projekti maksimaalseks mahuks kavandati ligi 10 miljonit eurot ja linna panus oli sellest summast umbes kolmandik. Sügisel algaski krundil seisnud vana ühiselamu lammutamine.

Siis aga kukutas volikogu Katri Raigi valitsuse ja esialgsest plaanist loobuti. See olevat liialt kulukas ning uue linnavõimu hinnangul peaksid Narva rajatavad supertehased ise oma töötajatele elamispinna muretsema.

Suurettevõtete õnneks algaski detsembris Narva esimese kortermaja ehitus, kuid vajadus kaasaegse elamispinna järele on mitu korda suurem. Uue linnapea Jaan Tootsi arvates on üürimaja on väga vaja, kuid Narval selleks raha pole.

"Munitsipaalmaja või üürimaja, see ongi see, mida riik paneb üles riigi rahadega, aga ülalhoidmine käib tavalise majanduse reeglite järgi. Ma väga ootan, et see raha leitaks. Kui me räägime, et siia on vaja tuua spetsialiste, siis on neile vaja ka elamist. Munitsipaalmaja on ülivajalik," ütles Toots.

Toots otsis üürimajale raha riigieelarvest, kuid tulutult. Eelmine linnapea väidab, et riigile loota pole mõtet.

"Praegu näen mina võimalusena, et linnavalitsus pöörduks näiteks erinevate pankade poole, ka eraettevõtjate poole, et leida partnereid endale üürimajade rajamisel, mitte loota siin riigi peale. Olukord on väga-väga tõsine," ütles Katri Raik.

Eelmisest üürimaja projektist on praeguseks olemas arhitektuurikonkursi tulemus, mille võitis Läti arhitektuuribüroo A-part. Selle kavandi järgi algab projekteerimine. Millal ehituseni jõutakse, pole teada.