X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 674. päev: Zelenski käis rindelinnas Avdijivkas

{{1703821380000 | amCalendar}}
Volodõmõr Zelenski  käis Avdijivkas
Volodõmõr Zelenski käis Avdijivkas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/UKRAINIAN PRESIDENTIAL PRESS SER

ISW: Ukraina väed liikusid edasi Bahmuti lähedal. Venemaa korraldas ulatusliku drooni- ja raketirünnaku Ukrainale. Odessas, Lvivis, Harkivis, Dnipros ja Tšerkassõs kõlasid plahvatused. Neljas oblastis esinevad elektrikatkestused. Ukraina taotleb eelarveprobleemide tõttu kohtumist rahastajatega. Zelenski pidas telefonikõne paavstiga ja tänas usujuhti toetuse eest.

Oluline 29. detsembril kell 22.37:

- Ukraina lasi alla 87 raketti 122-st ja 27 drooni 36-st;

- ÜRO julgeolekunõukogu koguneb veel reede hilisõhtul;

- Varssavi: Vene rakett läbis Poola õhuruumi;

- Häkkerite grupeering: Novotšerkasski rünnakus hukkus 74 sõdurit;

- Zelenski: Venemaa ründas Ukrainat umbes 110 raketiga;

- ÜRO saadik: Venemaa rünnakud näitavad Ukraina kohutavat tegelikkust;

- Venemaa korraldas viimase aja suurima rünnaku Ukrainale;

- Ihnat: Venemaa kasutas rünnakus praktiliselt kõikide liikide rakette;

- ISW: Ukraina väed liikusid edasi Bahmuti lähedal;

- Ukraina taotleb eelarveprobleemide tõttu kohtumist rahastajatega;

- Zelenski pidas telefonikõne paavstiga ja tänas usujuhti toetuse eest.

ÜRO julgeolekunõukogu koguneb veel reede hilisõhtul

ÜRO julgeolekunõukogu arutab olukorda Ukrainas Eesti aja järgi reede hilisõhtul peale seda, kui Ukraina ja tema liitlased soovisid kiiret kohtumist peale Venemaa reedeseid raketi- ja droonirünnakuid.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et Ukraina ja 36 ÜRO liikmesriiki oli teinud ettepaneku nõukogu kogunemiseks peale rünnakuid, mis tapsid üle 30 tsiviilisiku.

Julgeolekunõukogu kodulehe andmetel algab kohtumine Eesti aja järgi kell 23.00.

Zelenski käis rindelinnas Avdijivkas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas sotsiaalmeedias, et käis Avdijivkas. Linna ümbruses käivad ägedad lahingud, Venemaa on Avdijivka suunal kandnud  kolossaalseid kaotusi elavjõus ja tehnikas, kuid jätkab ohvriterohkeid rünnakuid linna ümber piiramiseks. 

Zelenski teatas, et kohtus 110. mehhaniseeritud brigaadi sõduritega. Zelenski tänas rindel võitlevaid sõdureid ning autasustas võitlejaid, üks nooremseersant sai Ukraina kangelase kuldtähe.

Häkkerite grupeering: Novotšerkasski rünnakus hukkus 74 sõdurit

Ukraina häkkerite rühmitus The Cyber Resistance sai väitevalt kätte Venemaa Musta mere laevastiku pressiteenistuse meili, kust selgus, et ukrainlaste rünnak sõjalaevale Novotšerkassk tappis 74 Vene sõdurit ja vigastas 27-t.

Krimmi okupatsioonivõimu juht Sergei Aksjonov oli varem väitnud, et rünnakus hukkus ainult üks inimene ja kaks sai vigastada.

Häkkerite rühmituse teatel oli meil saadetud Vene riigimeedia kanali Rossija 1 töötajale, kelle meilidele on rühmitusel nende väitel olnud ligipääs juba kuid.

Meilis tegi Musta mere laevastiku komandör Nikolai Jevmenov ettepaneku kuulutada Novotšerkasski linnas välja kahepäevane lein.

Samas on teada, et mitmed Krimmi väljaanded avaldasid peale rünnakut artikleid, mis sisu põhjal tundusid sama, häkkerite kättesaadud pressiteate põhjal tehtud olevat. Need artiklid hiljem kustutati. Artiklitest tehtud kuvatõmmiseid on avaldanud nii The Cyber Resistance kui ka Ukraina riiklik vastupanu keskus.

Briti kaitseminister: Ukrainale tarnitakse sadu õhutõrjerakette

Briti kaitseminister Grant Shapps teatas reedel, et Ukrainale tarnitakse sadu õhutõrjerakette kaitsmaks riiki Venemaa agressiooni eest.

"Suurbritannia tegutseb kiiresti Ukraina õhutõrje tugevdamiseks pärast (Vene presidendi Vladimir) Putini surmavaid õhulööke. Saadetakse sadu Suurbritannias toodetud õhutõrjerakette, et tagada Ukrainale kõik vajalik kaitsmaks end Putini barbaarsete pommitamiste eest. Au Ukrainale!" kirjutas Shapps Twitteris.

Shappsi sõnul saadab Ühendkuningriik Ukrainasse umbes 200 õhutõrjeraketti.

Ukraina lasi alla 87 raketti 122-st ja 27 drooni 36-st

Ukraina sõjaväe ülemjuhataja Valeri Zalužnõi kirjutas Telegramis, et kokku ründas Venemaa reede hommikul Ukrainat 36 drooni ja vähemalt 122 raketiga. Ukraina suutis neist alla tulistada 27 drooni Shahed-136 ja 87 raketti, mille hulgas olid raketid H-101, H-555 ja H-55.

Lisaks ülalmainitud rakettide tüüpidele kasutas Venemaa ka kaheksa raketti H-22 ja H-23, mida on eriti raske alla tulistada. Samuti ründas Venemaa Ukrainat veel rakettidega S-300, S-400, Iskander-M, H-47M2 Kinžal, H-31P ja H-59.

Raketirünnakus osalesid Murmanski, Kurski ja Astrahani oblastis baseeruvad Vene pommitajad. Harkivi pihta tulistati okupeeritud Krimmist ning Kurski ja Belgorodi oblastist.

Ukrainas hukkus Venemaa raketi- ja droonirünnakute laines vähemalt 30 ja sai kannatada 144 inimest, teatasid võimud reede õhtul.

Ametnike sõnul võib ohvrite arv tõusta, kuna päästetööd käivad ja hoonete rusude all võib veel inimesi olla.

Umerov: on ilmne, et Venemaa raketivaruga sellised rünnakud jätkuvad

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ütles reedel Venemaa massiivset rünnakut Ukrainale kommenteerides, et sellise raketivaruga, nagu agressorriigil on, saab see rünnakuid jätkata.

"Venelased tapsid ja haavasid meie kodanikke, hävitasid taristut. Venemaa näitab ikka ja jälle kogu maailmale, et tal ei ole muud eesmärki kui terror, mõrvamine ja ukrainlaste genotsiid. Iga sellise kuriteo eest saabub neile õiglane karistus," kirjutas Umerov Facebookis.

"Tänan iga meie õhukaitseväe sõdurit ja ohvitseri, kes nurjavad oma asjatundlikkusega vaenlase salakavalaid plaane murda meie tahe võidelda võiduni. On ilmne, et selliste raketivaruga, mis agressorriigil on, saavad nad jätkata ja jätkavad selliseid rünnakuid," ütles Umerov.

Umerov rõhutas, et kaitseministeerium jätkab partnerriikide valitsustega koostööd, tagamaks Ukrainale piisavalt õhutõrjesüsteeme, et kaitsta inimesi edaspidiste rünnakute surmaohu eest.

Umerov märkis, et venelased varusid selle rünnaku jaoks rakette mitu kuud.

Varssavi: Vene rakett läbis Poola õhuruumi

Poola õhuruumi läbis reedel Vene rakett, mis sisenes Ukrainast ja lendas sinna tagasi, ütles Poola sõjavägi pärast Venemaa viimase aja suuremat õhurünnakut Ukrainale.

Tundmatu õhuobjekt sisenes reede hommikul Poola õhuruumi piiril Ukrainaga, ütles varem Poola kaitsevägi.

Kaitseväe sõnul jälgiti objekti liikumist kuni see kadus radarilt. Poola õhukaitse tegutses vastavalt ettenähtud protseduuridega.

Poola erakanal TV Republika vahendas, et objekti otsingud maa peal käivad Lõuna-Poola Hrubieszowi linna ümbruses.

Poola on NATO liige alates 1999. aastast.

Vene raketirünnaku tagajärjed Odessas. Autor/allikas: UKRAINA RAHVUSKAARDI PRESSITEENISTUS

Zelenski: Venemaa ründas Ukrainat umbes 110 raketiga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul ründas Venemaa reede hommikul Ukraina linnu ligi 110 raketiga. Presidendi sõnul tulistati suurem osa rakettidest alla, kuid rünnaku tagajärjel on paraku ka hukkunuid ja vigastatuid.

Zelenski avaldas kaastunnet hukkunute lähedastele ning soovis vigastatutele kiiret paranemist.

"Me jätkame võitlust, et tagada meie riigi, iga linna ja kogu rahva julgeolekut. Vene terror peab kaotama ning nii ka juhtubki," lisas president.

Ukraina pataljon Aidar kanti Venemaal terroriühenduste nimekirja

Venemaa julgeolekuteenistuse FSB veebilehel avaldatud terroriorganisatsioonide nimekirja lisandus Ukraina pataljon Aidar.

"Aidari terroriühendusest sai 49. organisatsioon, mis on kantud ühtsesse föderaalsesse organisatsioonide nimekirja, kuhu kuuluvad Venemaa seaduste kohaselt terroristlikuks tunnistatud rahvusvahelised ja välisorganisatsioonid," öeldi teates.

Otsuse tunnistada Aidar terroriühenduseks langetas Venemaa Lõuna ringkonna sõjaväekohus.

ÜRO saadik: Venemaa rünnakud näitavad Ukraina kohutavat tegelikkust

ÜRO humanitaarsaadik Ukrainas mõistis reedel hukka järjekordsed Venemaa rünnakud, milles sai üle riigi surma vähemalt 10 ja viga üle 70 inimese.

"Ukraina rahva jaoks on see järjekordne vastuvõetamatu näide õdustäratavast tegelikkusest, millega nad silmitsi seisavad ja mis on teinud 2023. aastast veel ühe tohutute kannatuste aasta," ütles Denise Brown sotsiaalmeedias.

Venemaa korraldas viimase aja suurima rünnaku Ukrainale

Ukraina sattus viimase aja ühe suurima Vene drooni- ja raketirünnaku alla. Venemaa alustas rünnakut neljapäeva õhtul droonide välja laskmisega kahelt suunalt. Kuus tundi järjest kestnud droonirünnakule järgnes kaks Vene raketirünnakute lainet, millest esimene leidis aset varahommikul kella viie paiku ning teine algas kella 6.30 paiku.

Rünnakutes sai kahjustada mitu elumaja, kool, kaubanduskeskus ja isegi metroopeatus mitmes Ukraina linnas.

Odessas kukkusid droonide rusud kortermajale, kus algas tulekahju. Rünnakus sai surma kaks inimest ja vähemalt 10 sai viga.

Dnipro linnas tabas rakett linna ühte suurimat kaubanduskeskust. Esialgsetel andmetel on linnas pea 15 vigastatut ja viis hukkunut.

Lvivis tabasid tsiviiltaristu objekte nii Vene droonid kui raketid. Rünnakus sai kahjustada elumaja ja kool, kusjuures elumaja puhul on teada kannatanutest.

Kiievis sai tabamuse metroopeatus "Lukjanivska". Kuigi rongid käivad veel, sõidavad nad peatusest mööda. Linnas on teada vähemalt ühest hukkunust ja kahekümnest kannatanust.

Harkivi linna pihta tulistati aga vähemalt 10 raketti, millest kaheksa tabas erinevaid objekte. On teada vähemalt ühest hukkunust ja kaheksast vigastatust.

Plahvatusi on olnud ka Konotopi linnas ja Hmelnõtskõi oblastis. Konotopis sai vigastada vähemalt kolm inimest.

Täpset infot kannatanute arvu kohta kogu Ukrainas veel pole.

Ukraina energeetikaministeeriumi sõnul esineb neljas Ukraina oblastis riigi lõuna- ja põhjaosas elektrikatkestusi.

Vene raketirünnaku tagajärjed Dnipro kaubanduskeskuses. Autor/allikas: TELEGRAM/DNIPROPETROVSKI OBLASTI ADMINISTRATSIOON

Ihnat: Venemaa kasutas rünnakus praktiliselt kõikide liikide rakette

Ukraina õhuväe esindaja Juri Ihnati sõnul kasutas Venemaa rünnakus "praktiliselt kõike peale Kalibreid".

Ihnat loetles rünnakus kasutatud rakettide liike, milleks olid Kinžal, S-300, H-22, H-32, H-101 ja H-555.

Samuti kasutas Venemaa Shahed-136 droone. Ihnati sõnul võis Venemaa kasutada droone Ukraina õhukaitsesüsteemide asukohtade väljaselgitamiseks, et hilisemate rünnakute käigus suudaks raketid neid paremini vältida.

ISW: Ukraina väed liikusid edasi Bahmuti lähedal

Mõttekoja ISW analüütikute sõnul liikusid Ukraina üksused viimaste nädalate jooksul Bahmuti lähedal mõnevõrra edasi. Ukraina vägede progressi kinnitavad 20. detsembril avaldatud geolokatsiooniga kaardid, mille järgi vabastasid ukrainlased Klištšiivka külast kagusse jääva ala.

Samas kinnitavavas mõttekoja analüütikud, et Vene väed liikusid edasi Avdijivka ja Zaporižzja suundadel.

Nii kinnitavad 28. detsembril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid, et Vene väed liikusid edasi Avdijivka koksitehase lähedasel alal. Siiski ei hinda ISW seda edasiliikumist oluliseks.

Samuti okupeerivad nüüd Vene väed Zaporižžja oblastis Huljaipole lähedal asuvat Dorožnjanka küla, mida kinnitavad geolokatsiooniga kaadrid.

Lisaks väidavad Vene sõjablogijad, et Vene väed liikusid edasi Marjinka lähedal Donetski oblastis, kus jätkuvad positsioonilahingud Ukraina kaitsjatega. ISW käsutuses pole aga kaadreid, mis väidetavat Vene edasiminekut kindlalt kinnitaks.

ISW analüütikute sõnul hoiavad Ukraina väed oma positsioone Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis, kuid viimasel ajal pole täheldatud kummagi poole vägede edasiliikumist selles rindejoone osas.

Vene raketirünnaku plahvatuslaine tagajärjel said kahjustada paljud Lvivi elumajad. Autor/allikas: TELEGRAM/ANDRI SADOVÕI

Venemaa korraldas ulatusliku drooni- ja raketirünnaku Ukrainale

Öösel vastu reedet tegi Venemaa järjekordse droonirünnaku Ukrainale. Reede varahommikul tuli teateid ka raketirünnaku algusest.

Seekordne droonirünnak algas korraga kahelt suunalt, sest Venemaa välja lastud droonid sisenesid Ukraina õhuruumi nii riigi lõuna- kui kirdeosas. Enamikes Ukraina oblastites töötas öö jooksul õhuhäire.

Kesköö paiku teatas Ukraina rahvusringhääling Suspilne, et droonirünnaku tagajärjel algas ühes Odessa kortermajas tulekahju. Odessa võimude teatel põhjustas tulekahju alla tulistatud Shahed-136 drooni rusude kukkumine.

Arvestatav hulk droone jätkas liikumist Lääne-Ukraina poole. Kell 4.50 tuli teade plahvatustest Lvivis. Linnapea Andri Sadovõi sõnul on fikseeritud kaks droonitabamust. Mis objekte tabasid droonid ning kas plahvatuste tagajärjel on ka kannatanuid, pole veel teada.

Vahetult enne kella viit teatas Ukraina õhuvägi Vene raketirünnaku algusest. Raketioht on välja kuulutatud peaaegu terves Ukrainas. On juba teateid plahvatustest Harkivis ja Tšerkassõ linnas. Kell 5.35 teatati raketiohu lõppemisest kõikides oblastites peale Harkivi oblasti.

Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas hommikul, et linnas toimus vähemalt kaheksa plahvatust. Linnapea sõnul ründas Venemaa Harkivit kahe tüübi rakettidega: S-300 ja H-22.

Harkivi oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Oleh Sõnehubovi sõnul ründas Venemaa oblasti keskust kokku 10 raketiga ning hetkeseisuga kannatanuid pole.

Ukraina kasutab Saksa päritolu õhutõrjesoomukit Gepard Vene droonide allatulistamiseks. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/ROMAN PILIPEY

Ukraina taotleb eelarveprobleemide tõttu kohtumist rahastajatega

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal on löönud häirekella riigi rahanduse pärast ja nõudnud kiireloomulist kohtumist rahvusvaheliste rahastajatega, kuna riigil seisab eelarve osas aasta alguses ees erakordselt suur ebakindlus, vahendas uudisteagentuur UNIAN reedel meediakanali Bloombergi artiklit.

Peaminister ütles kirjas rahastamise järelevalvet juhtivale võtmekoordinatsioonirühmale, et raha on järgmisel kuul vaja ja see tuleks suunata Ukraina eelarve põhivajadustele.

Sõnum toetab Ukraina üleskutseid rahvusvahelisele üldsusele, kuna enam kui 110 miljardi dollari suurune rahaline abi on takerdunud poliitiliste sisekonfliktide tõttu Ühendriikides ja Euroopa Liidus.

"Makromajandusliku stabiilsuse säilitamiseks on oluline, et saaksime alates 2024. aasta jaanuarist piisava, kiire ja prognoositava välisrahastuse," ütles Šmõhal sel kuul ametkondadevahelisele rahastajate koordineerimisrühmale saadetud kirjas.

Peaminister lisas, et rühm, mille G7 juhid lõid 2022. aasta detsembris rahvusvahelise rahastamise koordineerimiseks, peaks keskenduma pigem vahetutele eelarvevajadustele ehk valitsuse töös hoidmisele, õpetajate ja riigiteenistujate palkadele ning pensionitele ja mitte pikemaajalistele väljakutsetele.

"Vaevalt on võimalik tuleviku taastamis- ja ülesehitusprojektide üle arutleda, kui oleme hädas ellujäämisprioriteetide täitmisega," märkis peaminister kirjas.

Valitsusjuhi sõnul peaksid doonorid kohtuma jaanuaris enne järgmisel kuul kavandatavat planeeritud kohtumist.

"Me ei saa oodata märtsini oma sotsiaalsete vajaduste rahastamisega," toonitas peaminister.

Šmõhal kutsus ühtlasi annetajaid üles alustama tegevuste koordineerimist külmutatud Venemaa varade suunamiseks Ukraina ülesehitamiseks.

Zelenski pidas telefonikõne paavstiga ja tänas usujuhti toetuse eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja paavst Franciscus arutasid neljapäevase telefonikõne käigus tööd Ukraina rahuvalemi rakendamisel, teatas uudisteagentuur UNIAN.

Riigipea rääkis sellest oma õhtuses pöördumises ukrainlastele.

"Rääkisin just paavst Franciscusega. Tänasin teda kaunite jõulusoovide eest Ukrainale ja ukrainlastele. Rahusoovide eest – õiglane maailm meile kõigile. Arutasime oma ühist tööd rahuvalemi kallal, mille protsessis on juba rohkem kui 80 riiki oma esindajate tasemel. Saab olema veel rohkem," rääkis president.

Zelenski lisas, et on Vatikanile tänulik Ukraina poolt rahu nimel tehtava töö toetamise eest.

Paavst Franciscus palus jõululäkituses rahu Ukrainale, kus esmakordselt tähistati jõule ametlikult 25. detsembril.

"Kinnitame oma vaimset ja inimlikku lähedust Ukraina rahvaga, et nad tunneksid meie kõigi toetuse kaudu Jumala armastuse tõelisust," ütles paavst. 

"Oleme lähedased oma sõjas kannatavate vendade ja õdedega. Meie mõtted on palestiinlaste, Iisraeli ja Ukrainaga," sõnas usujuht ka jõuluõhtu varasemas palves.

UNIAN tõi välja, et Franciscus teatas aprilli lõpus, et Vatikan valmistab ette erilist rahumissiooni aitamaks lõpetada sõda Ukrainas. 18. mail teatas Itaalia väljaanne Il Sismografo, et Ukraina ja Venemaa nõustusid vastu võtma Vatikani erisaadikuid.

Vatikani erisaadik külastas juunis Kiievit rahumissioonil. Pärast seda külastas saadik Moskvat, kus kohtus Putini nõuniku ja Vene õigeusu kiriku juhi patriarh Kirilliga. Saadik teatas pärast visiiti Moskvasse, et Ukraina sõja lõpetamiseks rahuplaani ei ole.

Samal ajal osales kardinal jõupingutustes Venemaa röövitud Ukraina päritolu laste koju tagasi saatmiseks.

Septembris sai teatavaks, et Vatikani rahusaadik Ukrainas oli Hiinasse sõitnud. Enne reisi pidasid Vatikani diplomaadid konsultatsioone USA, NATO ja Itaaliaga.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 850 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 357 520 (võrdlus eelmise päevaga +850);

- tankid 5953 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 11 033 (+18));

- suurtükisüsteemid 8417 (+26);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 938 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 620 (+3);

- lennukid 329 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6539 (+36);

- tiibraketid 1620 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 215 (+35);

- laevad / paadid 23 (+1);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1254 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: BNS/Unian/Ukrainska Pravda

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: