"See aasta rikastas meid sellise väljendiga nagu kurnamissõda. Ja tõesti on tunda, et mitte ainult rindel, vaid ka tagalas inimesed on sellest väsinud. See ei tähenda, et nad on valmis alla andma. Samuti kõik on väsinud ka sellest bravuurikast retoorikast, mis on näiteks president Volodõmõr Zelenskile omane, et me jõuame oma piirideni, me vabastame kogu oma territooriumi, sest kes on rindel ja isegi need, kes on tagalas, kelle sugulased ja lähedased on praegu rindel, näevad, et see on pikk perspektiiv. Kahjuks nii asjad on," tõdes Aleksejev.

"Juba aasta teisel poolel hakkasime kuulma võimalikest läbirääkimistest Venemaaga, mida Ukraina ja ka Venemaa näiteks eitavad. Aga nagu ütles üks tuntud Ukraina ajakirjanik ja analüütik Vitali Bortnikov, et küll see sõda peab lõppema Ukraina võiduga, kunagi peab see nii olema, aga isegi siis enamik ukrainlastest arvab, et Ukraina tegelikult on sõja kaotanud. Kuigi Venemaal on asjad hoopis vastupidi ehk isegi kui Venemaa peaks selle sõja kaotama, siis enamik venelastest usub, et Venemaa on hoopis võitnud, sest Vene propaganda oskab kõike seletada," lisas ajakirjanik.

Aleksejevi sõnul ei ole ta Ukrainas kohapeal käies inimestes meeleheidet näinud, vaid pigem inimesed on olukorraga harjunud. "Kes harjus juba sõjaga, ta on harjunud. See, kes sõdib ja on elus, see sõdib. Nii et suurt sellist momenti ma pole näinud," sõnas ta.

Aleksejev tõdes, et kuigi Ukrainasse jäänud lapsed paistavad praegu nagu lapsed ikka, on praegu raske öelda, milline on nende trauma ja tulevik.

"Paistavad nad küll lapsena, aga keegi ei tea, kui suur trauma neil on. Ja kui ma vaatan Ukraina lapsi, siis mina kohe hakkan mõtlema, mis neist saab, kui nad lõpetavad kooli, kui sõda lõpeb, mis põlvkond, mis rahvas üldse sellest tuleb, kui sügav on see sõjatrauma. Praegu on raske öelda, kuidas muutub Ukraina ühiskond, ei tea. Need lapsed, see on Ukraina tulevik ja isegi kui sõda oleks võidetud, siis on raske öelda, mis rahvas siis pärast elab Ukrainas," rääkis Aleksejev.