X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Belgia peaminister vihjas EL-i maksude kehtestamisele

Belgia peaminister Alexander De Croo kõnelemas Euroopa Parlamendi ees.
Belgia peaminister Alexander De Croo kõnelemas Euroopa Parlamendi ees. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/YVES HERMAN

Belgia sai 1. jaanuaril Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks. Peaminister Alexander De Croo ütles värskes intervjuus Politicole, et EL vajaks lisaraha ning vihjas, et see võib tulla ka ühenduse ülestest maksudest.

De Croo ütles, et eurooplased ootavad EL-ilt erinevatele väljakutsetele vastamist, sest liikmesriigid ei saa ise nendega hakkama. Viimaste aastate jooksul tabasid EL-i riike koroonapandeemia, Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, energia- ja migratsioonikriis.

"See viib meid vältimatult arutelule: kust tuleb raha?" ütled Belgia peaminister.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid arutavad parasjagu ühenduse mitmeaastase 2021. kuni 2027. aastani kehtiva eelarve suurendamist. Kui Ukrainale 50 miljardi ulatuses abi osutamises on kõik liikmesriigid peale Ungari ühel meelel, siis paljud riigijuhid olid detsembris toimunud tippkohtumisel komisjoni algse 66 miljardi eurose lisarahastuse soovi vastu.

Kuigi detsembris ei jõudnud valitsusjuhid kokkuleppele, otsustas komisjon koostöös liikmesriikidega vähendada oma lisarahastuse taotlust 21 miljardi euroni.

Kui EL-i viimase seitsmeaastase eelarve maht on 1,2 triljonit eurot, siis ainus EL-i enda sõltumatu tuluallikas on kõikides ühenduse liikmesriikides 2021. aastal kehtestatud plastimaks. See toob EL-i eelarvesse aga ainult 6 miljardit eurot aastas, mistõttu sõltub ühenduse rahastus peaaegu täielikult liikmesriikide sissemaksetest, mitte EL-i omavahenditest.

Kuigi Belgia liberaalne peaminister keeldus vastamast, kas ta pidas silmas EL-i üleste maksude kehtestamist, on EL-i eelarve suurendamiseks vähe teisi võimalusi peale otse Brüsselile laekuvate maksude.

Alternatiiviks oleks liikmesriikide sissemaksete suurendamine ühisesse eelarvesse, kuid De Croo tunnistas, et see oleks paljudele EL-i valitsusjuhtidele keeruline.

EL-i üleste maksude teema on väga tundlik, sest juba juuni alguses toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.

Seni pole Põhja- ja Ida-Euroopa riigid EL-i maksude kehtestamist toetanud. Maksualastes küsimustes kehtib aga ühehäälsuse nõue, mistõttu vajavad igasugused muudatused selles valdkonnas kõikide liikmesriikide heakskiitu.

"Paljud kokkuhoidlikud riigid maksaks väiksema osakaalu EL-i maksudest, sest nende süsinikuheitmed on madalamad. Kuid nende seisukoht on põhimõtteline: nad ei taha, et EL saaks makse kehtestada," ütles üks anonüümseks jääda soovinud ametnik Politicole.

Euroopa Parlament soovib just ühenduse ülese süsinikumaksu kehtestamist lisaks hargmaiste ettevõtete kasumite maksustamisele EL-i tasemel. Arvutuste kohaselt tooks sellised meetmed Euroopa Komisjonile 36 miljardit eurot aastas alates 2028. aastast.

Kuigi formaalne tähtaeg sellise maksu kehtestamiseks on 2027. aasta, kui EL peaks leppima kokku järgmises seitsmeaastases eelarves, siis ametniku sõnul on realistlik viimane võimalus EL-i ülestes maksudes kokku leppimiseks on enne Euroopa Parlamendi juunikuiseid valimisi.

Samuti oleks kõneluste pidamine alates juulist raskendatud, sest siis saab EL-i Nõukogu eesistujariigiks Belgia asemel Ungari, mille peaminister Viktor Orban on korduvalt vaielnud komisjoniga õigusriigi, Ukraina aitamise ja EL-i eelarve küsimuste üle.

Veel üks küsimus on, kuidas EL kulutab raha. De Croo sõnul võiks kaaluda EL-i põllumajandustoetuste ja ühtekuuluvusfondi suuruse ülevaatamist, sest sellele kahele valdkonnale kulub lõviosa EL-i eelarvest.

Eesti saab erilist kasu ühtekuuluvusfondist, mille vahendid jagunevad ainult nende riikide vahel, mille sisemajanduse koguprodukt inimese kohta on madalam kui 90 protsenti EL-i keskmisest.

EL-i rahastusmudel vajaks ümberkorraldusi enne kui ühendus võtab vastu uusi liikmeid, ütles De Croo.

"Enne kui me kasvame suuremaks, peame saama paremaks," ütles Belgia peaminister.

Ta lisas, et EL-i demokraatlik legitiimsus ei saa toimida ilma ühenduse oma rahastuseta.

"[EL-il] peab olema raha, mille eest see vastutab," ütles De Croo.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Politico

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: