Karis rääkis, et Venemaa testib piiril nüüd ka Soome ja Eesti tahet ja valmidust, aga Eesti on sellisteks rünnakuteks valmistunud. Samas peab tema sõnul piir vastu pidama mitte ainult hübriidrünnakutele, vaid vajadusel ka tankidele ja lahingüksustele, et Eesti oleks kaitstud esimesest meetriist.

"Sõjalised kaitserajatised meie piiriregioonis on kindlasti üks teema, millega uuel aastal tuleb jätkata. Ja kaitseministeerium koos Balti kolleegidega selles suunas praegu ka töötab," ütles Karis.

Rääkides Venemaa sõjast Ukrainas, ütles Karis, et Ukraina kaitstus ja julgeolekugarantiid on ka Euroopa julgeoleku jaoks määravad ning et olulise tähtsusega on see, et euro-atlandi kogukond püsib selgelt ja pikaajaliselt ukraina kõrval.

"Me teame, et Ukraina vajab veel rohkem relvi, veel paremaid relvi ja oluline on see, et kõigil riikidel, kellel see võimekus on olemas, paneks oma sõjatööstused tööle, et Ukraina saaks seda, mida ta vajab ja et Euroopa saaks jälle sõjaliselt tugevaks, mis omakorda hoiaks ära tulevikus agressioonisõjad Euroopa pinnal," rääkis Karis.

Kallas kutsus riike panustama Ukraina abisse 0,25 protsenti SKT-st

Samuti pressikonverentsil osalenud peaminister Kaja Kallas kutsus üles Euroopa, Põhja-Ameerika ja teisi riike toetama Ukrainat mahus 0,25 protsenti SKT-st          

"Eesti panus Ukraina sõja võitmisse saab olema järgmise nelja aasta jooksul 0,25 protsenti SKT-st. Kui kõik paneksid 0,25 protsenti, siis see on see, mis on vajalik Ukrainal selle sõja võitmiseks," lausus Kallas.

Kallas rääkis, et alates 2022. aastast on Eesti andnud Ukrainale sõjalist abi ligi 500 miljoni euro väärtuses. "See on vajalik selleks, et tagada ka meie julgeolek," märkis Kallas.

Ta lisas, et järgmistel aastatel suunab Eesti Ukraina-suunalistesse otsustesse ja ülesehitustegevustesse 14 miljonit eurot aastas.

Kallas tõdes, et paljud on sõjaga harjunud ning demokraatiates aeglustab otsuseid avalik arvamus. Kallase sõnul tuleb siiski erinevates riikides järjepidevalt selgitada, miks on Ukraina toetamine oluline.