X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Raik: Euroopa on hakanud Ukraina toetamiseks rohkem pingutama

Foto: Kairit Leibold/ERR

Euroopa riigid on hakanud praegu rohkem pingutama selle nimel, et anda Ukrainale abi saamise kohta positiivseid sõnumeid, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asejuht Kristi Raik "Ukraina stuudios". Tema sõnul on see eriti tähtis ajal, mil pole veel lahendust USA toetuse jätkumises.

Raik rääkis saates, et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski visiit Balti riikidesse sel nädalal andis sõnumi, et Ukraina endiselt usub oma võitu ning et ka Baltimaad usuvad sellesse. Tema sõnul näitab seda ka Eesti plaan, et Ukraina võiduni võiks aidata see, kui toetajariigid panustaksid 0,25 protsenti oma SKT-st Kiievi toetamiseks.

"See on just see, mida on lääneriikides puudu olnud. Eriti nüüd, viimastel kuudel, kui Ukrainat puudutav debatt on muutunud pessimistlikumaks ja järjest vähem on olnud usku sellesse, et Ukraina tõesti võib saavutada oma territoriaalse terviklikkuse taastamise ja siis tõesti selgelt sõjalise võidu. Aga selle nimel töö jätkub," sõnas Raik.

"Ma ütleks, et see on väga hea, et Eesti on just praeguses olukorras pannud lauale konkreetse plaani, kuidas toetust Ukrainale lisada, mida on vaja selleks, et Ukraina võidaks. Meil on vaja pikaajalist plaani. Käesoleval aastal ei ole võib-olla realistlik oodata mingit olulist pööret paremuse poole, aga kui me nüüd hakkame pingutama, siis see on võimalik järgmisel aastal," rääkis ta.

Lõppeva nädala tähtsaim uudis Ukraina jaoks on Raigi hinnangul aga Suurbritannia peaministri Rishi Sunaki teade, et riik annab tänavu Ukrainale oma seni suurima abipaketi mahuga 2,5 miljardit naela. Samuti allkirjastasid Sunak ja Zelenski olulise julgeolekuleppe.

"Ma ütleks, et üldse Rishi Sunaki visiit Kiievisse oli selle nädala kõige olulisem uudis Ukraina jaoks. See leping on väga suure tähtsusega. See on pikaajaline leping, sõlmitud 10 aastaks ja see on tõesti esimene leping, mida nüüd suured lääneriigid sõlmivad, lähtudes sellest deklaratsioonist, mille nad võtsid vastu Vilniuse tippkohtumise ajal juulikuus. Nii et nüüd hakkab juba midagi konkreetsemat ka sellest sündima. Suurbritannia lubab oma pikaajalist sõjalist toetust Ukrainale. See 2,5 miljardit naela on nüüd lubatud summa alanud aastaks. Ja see summa on suurem kui oli Suurbritannia toetus kahel eelneval aastal. Nii et see on ka oluline märgiline sõnum, et see toetus kasvab," selgitas Raik.

"Aga jah, võib-olla veel olulisem on see, et Suurbritannia lubab oma pikaajalise julgeolekugarantii Ukrainale. Aga samas seal lepingus on ka väga selgelt välja öeldud see, et Suurbritannia toetab edasi Ukraina liitumist NATO-ga. Nii et kogu see debatt, mida on peetud juba pikalt selle üle, millised julgeolekugarantiid Ukraina võib tulevikus saada, nüüd see kahepoolne leping, mis sõlmiti, on üks samm selles suunas, et mingeid garantiisid anda pikaajaliselt. Aga samas ta ei ole ka mingi aseaine NATO-liikmesusele," lisas ta.

Siiski on Raigi hinnangul väike oht, et lääneriigid hakkavad kahepoolseid julgeolekulepinguid nägema aseainena NATO laienemisele.

"Eriti need riigid, kes on suhtunud väga ettevaatlikult NATO laienemisse, eesotsas USA ja Saksamaa, aga paljud teised NATO riigid ka. Nad siis võib-olla soovivad sellisesse konteksti neid lepinguid panna. Aga mida me nüüd võime öelda selle Suurbritannia lepingu puhul, on ikkagi see, et seal ei ole mingit kahtlust, et Suurbritannia töötab edasi selle nimel, et Ukrainast saaks ka tulevikus NATO liige," ütles Raik.

Tema sõnul on tõenäoliselt kahepoolseid julgeolekulepinguid Ukrainaga tulemas veel, näiteks on mitu G7 riiki neid ettevalmistamas.

Kuna USA-s käivad jätkuvalt vaidlused, mille tõttu toppab sealne abi Ukrainale, on Raigi sõnul Euroopa hakanud rohkem näitama, et on valmis oma toetust suurendama.

"Eurooplased nüüd on hakanud rohkem pingutama, et just saata seda sõnumit, et Euroopa on valmis oma toetust lisama. Eriti praegu see on tähtis, kus me ei tea, millal leiab lahenduse USA toetuse jätkumine. Ja igaüks teeb seda siis omal moel. Suurbritannia nüüd selle kahepoolse leppega ja väga kõva sõjalise abipaketiga. Saksamaa kutsus üles kõiki Euroopa Liidu riike toetama Ukrainat rohkem ja (liidukantsler Olaf) Scholz ka soovib, et seda teemat arutatakse, järgmisel Euroopa Liidu tippkohtumisel vaadatakse üle need plaanid. Ja Saksamaa on ju Euroopa riikidest kõige rohkem andnud sõjalist abi Ukrainale. Kuigi neid palju kritiseeritakse, sest nad on igal sammul väga palju venitanud ja kõhelnud oma otsustega, aga tegelikult ikkagi nad on väga palju juba ära teinud ja palju rohkem, kui mitmed teised Euroopa riigid võiksid teha," selgitas Raik.

"Prantsusmaa ka omal moel andis selle sõnumi, et toetus Ukrainale jätkub. Prantsusmaa iseenesest on vähe toetanud ja üllatavalt vähe ka kriitikat saanud selle eest. Prantsusmaa prioriteet on pigem see, et kasutada ära seda sõda selleks, et tugevdada Euroopa kaitsetööstust. See on muidugi ka iseenesest väga oluline pikaajaline eesmärk, äärmiselt oluline, aga see ei ole paraku selline kiire lahendus selleks, kuidas anda Ukrainale kohe praegu rohkem abi."

Üldiselt on Raigi sõnul jäänud lõppeval nädalal kõlama positiivsemad sõnumid Ukraina toetamise kohta.

"USA-s need arutelud käivad edasi ja loodetavasti jõutakse otsuseni. Euroopa Liidu abipaketi teemal ka natuke liiguti edasi ja tundub, et on ikkagi lootust, et veebruari alguses võetakse otsus 50 miljardi abi andmise üle, mida detsembris ei suudetud teha Ungari vastuseisu tõttu. Nii et selliseid väikseid positiivseid sõnumeid on nüüd tulnud, mis annavad lootust, et lääneriigid ei ole alla andmas, vaid nad ikkagi näevad, et Ukrainat tuleb veel rohkem toetada ja ikka edasi uskuda sellesse, et Ukraina võib sõja võita."

Eesti diviisi õhukaitse jaoskonna ülem kolonelleitnant Tanel Lelov võttis "Ukraina stuudios" kokku viimase nädala sündmused Ukrainas käiva sõja rindejoonelt:

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Epp Ehand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: