X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Luik: Ukraina kaitses olemine ei päästa läänt relvade andmisest

Foto: Priit Mürk/ERR

Ukrainal on vaja väga palju relvastust mitte ainult pealetungiks, vaid ka kaitses olemiseks ja praeguse rindejoone hoidmiseks, ütles Eesti suursaadik NATO-s Jüri Luik "Välisilmas".

Briti väljaande Foreign Affairsi hinnangul peaks Ukraina sel aastal keskenduma aktiivsele kaitsele, purustades samas Venemaa logistikat ja komandopunkte, ning valmistuma korralikult 2025. aastal toimuvaks vastupealetungiks. Selleks kõigeks on aga vaja palju relvi ja väljaõpet.

Jüri Luik nõustus sellega ja lisas, et ei maksa arvata, et Ukraina kaitses olemine päästaks relvastuse andmisest.

"Siin tuleb arvestada, et rindejoon, nagu ta on praegu tõmmatud, pole mingi staatiline. Vene väed pidevalt ründavad mitmes punktis, Ukraina on pidevalt kaitses. On selge, et see kaitse peab olema aktiivne, Ukraina peab vastu ründama, et mitte anda Venemaale edu. Nii et isegi selle praeguse joone hoidmine eeldab tegelikult enam-vähem samas mahus relvastust. Kui keegi arvab, et see kuidagi päästab Ukrainale relvastuse andmisest, siis see pole absoluutselt nii," rääkis ta.

"Kui me aga tahame, et Ukraina suudaks teha mingi efektiivse, laiaulatusliku läbimurde, siis järelikult peab neid relvi olema veel kaugelt rohkem ja need peavad olema alates õhuvägedest, mille väljaarendamine praegu käib, lõpetades brigaadidega, mis on suutelised tegusema brigaadidena /.../ jne. Nii et arvan, et see on üsnagi realistlik arusaam, et 2024. aastal peab olema aktiivne kaitse. Aga aktiivne sisuliselt tähendab ka väga suuri inimohvreid ka Ukraina jaoks. Ja on tõesti võimalik, et alles 2025. aastal on võimalik suur läbimurre," lisas ta.

Luik ütles, et kuigi see ei pruugi välja paista, on lääne kaitsetööstusettevõtted siiski oma toodangud hakanud suurendama. See kõik võtab aga aega.

"Probleem on ju suuresti selles, et sellise tootmise taaskäivitamine on päris keeruline. J me räägime siin küll, et möödas on sõja algusest juba kaks aastat, aga tegelikult arusaam, et tuleb tegutseda, jõudis kahjuks kohale palju hiljem. Ja niisuguste suuremate tehaste käivitamine eeldab kogenud tööjõudu, spetsiifilisi roboteid, tööpinke jne. Tegelikult kõik suured rahvusvahelised firmad, ka Euroopa firmad on aktiviseerinud oma tegevust, selles pole kahtlust. Aga kas see on nendes mõõtmetes nagu me tahaks, seda kindlasti mitte," rääkis Luik.

Ta selgitas, et paljud lääne ettevõtted tahaksid hoopis viia Ukrainale relvade tootmise Ukrainasse kohapeale, kasutades ära sealseid professionaalseid insenere ja lõdvemaid töötingimusi.

"Näiteks Rheinmetall on juba rajamas oma tehast Ukrainas, on andnud üle litsentse väga keeruka tehnika tootmiseks Ukraina territooriumil. Nii et see protsess käib ka, aga see kõik võtab aega, see ei ole niisugune nipsust, et homme-ülehomme läheb see kõik tööle."

Viimastel nädalatel on palju räägitud sellest, et Ukrainas võitmise korral võib Venemaa järgmisena rünnata Baltimaid või mõnda muud NATO riiki. Luige sõnul praegu Eestile ohtu ei ole.

"Kui aus olla, ega see Eestile üleliia hea pole, et meie oleme kuidagi sellises fookuses. Minu meelest on oluline, et kriipsutataks alla, et see oleks potentsiaalselt sõda mitte Balti riikidega, vaid kogu NATO-ga. Ja üldiselt seda on sinna juurde ka rõhutatud. Aga reaalselt praegu on konflikti raskuspunkt ikkagi Ukrainas ja ohtlikuks muutub asi meie jaoks – mil viisil ohtlikuks, seda on praegu raske öelda – ikkagi siis, kui Ukraina peaks selle sõja kaotama. Meie ülesanne on muidugi aidata Ukrainat nii palju kui vähegi võimalik. Aga mis seal salata, Ukraina aitamise raskuspunkt on praegu USA kongressis ja sealsed debatid mõjutavad väga paljuski seda, milline on tuleviku Ukraina kaitsevägi, kui hästi nad suudavad Venemaale vastu panna," rääkis Luik.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Välisilm", intervjueeris Peeter Kaldre

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: