X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Venemaal Voronežis kärgatas vähemalt 16 plahvatust

{{1705376040000 | amCalendar}}
Ukraina sõjaväelased
Ukraina sõjaväelased Autor/allikas: SCANPIX/Ukrinform/SIPA

Ukraina relvajõudude maaväed on nüüd aktiivses kaitses ja on keskendunud positsioonide hoidmisele rinde tuhande kilomeetri pikkusel idapoolsel lõigul, ütles Ukraina relvajõudude maavägede juht Oleksandr Sõrskõi. Venemaal Voronežis kärgatas vähemalt 16 plahvatust.

Oluline 16. jaanuaril kell 22.30:

- Ukraina peastaap: vaenlane ründab enim Avdijivka suunal;

- Venemaa ründas teisipäeval rakettidega Harkivi kesklinna;

- Ukraina valitsus eraldas moonaostuks 19,1 miljonit eurot;

- Stoltenberg: Ukraina toetamine on investeering lääne julgeolekusse;

- Von der Leyen: Ukraina suudab sõja Venemaa vastu võita;

- Ukraina relvajõud on Sõrskõi sõnul aktiivses kaitses;

- USA eriesindaja sõnul võiks Vene külmutatud varad suunata Ukrainale;

- Venemaa pommitas Sumõ oblastit;

- Harkivi võimud andsid elanikele käsu rinde lähedusest lahkuda;

- Meedia: Venemaal Voroneži linnas toimus teisipäeva varahommikul ligi 16 plahvatust.

Ukraina peastaap: vaenlane ründab enim Avdijivka suunal

Ukraina peastaabi teate toimus ööpäevaga 85 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim rünnakuid leidis aset Avdijivka suunal, kus Vene üksused ründasid 30 korda.

Lisaks ründasid Vene väed 24 korda Lõmani suunal, 16 korda Marjinka suunal, kuus korda Bahmuti suunal ja üks kord Zaporižžja suunal.

Veel kuus Vene rünnakut leidis aset Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis. Ukraina kaitsjatel õnnestus nurjata kõik Vene rünnakud ning säilitada sillapead.

Lisaks tegi Venemaa ööpäevaga kaks raketi- ja 13 õhurünnakut ning tulistas 32 korda mitmikraketiheitjatest.

Ukraina õhukaitse tabas ühte Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika ning lasi alla ühe Vene raketi H-59.

Ukraina raketiväe üksused tabasid ühte Vene sõdurite koondumispaika, ühte Vene juhtimispunkti ning ühte Vene moonaladu.

Venemaa raketid tabasid Harkivit

Venemaa ründas teisipäeval rakettidega Harkivi kesklinna, ütles Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov.

Kuberneri sõnul tabasid kesklinna kaks Vene raketti.

Tema sõnul said neli inimest kergemaid vigastusi ning elumajad said kahjustada.

Ukraina valitsus eraldas moonaostuks 19,1 miljonit eurot

Ukraina valitsus eraldas laskemoona, termokaamerate ja droonide ostmiseks 792 miljonit grivnat ehk 19,1 miljonit eurot, ütles teisipäeval peaminister Denõss Šmõhal.

"Teine oluline otsus päevakorras puudutab riigi kaitset, mis on meie kõigi jaoks esmatähtis. Eraldame riigieelarve reservfondist kaitsevõime tugevdamiseks 792 miljonit hrivnat," ütles Šmõhal valitsuse istungil. 

Need lisavahendid lähevad sõjaväelastele laskemoona, termokaamerate ja droonide ostmiseks.

"Jutt on iga brigaadi täiendavast rahastamisest võrdeliselt detsembris tasutud üksikisiku tulumaksuga. Tugevdame oma sõjaväge, et astuda vaenlasele tõhusalt vastu, kaitsta ja vabastada oma maa, et saavutada kiiremini võit," lõpetas ta.

Stoltenberg: Ukraina toetamine on investeering lääne julgeolekusse

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus üles jätkama Ukraina toetamist, selgitades, et ei pea seda heategevuseks, vaid investeeringuks lääneriikide julgeolekusse.

"Peame Ukrainat toetama ja ma olen kindel, et NATO liitlased jätkavad selle toetamist, sest Ukraina toetamine ei ole heategevus, see on investeering meie enda julgeolekusse," ütles Stoltenberg teisipäeval Davosi foorumil.

Samas lisas ta, et ei hakka üritama ennustada, millises suunas sõda areneb.

"Olen sõdade arengu ennustamisel väga ettevaatlik. Oma olemuselt on sõjad ettearvamatud," ütles Stoltenberg.

Ta märkis ka, et Ukraina "soovib olla osa läänest, Euroopa Liidust, NATO-st ja on sellele lähemal kui kunagi varem".

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles teisipäeval, et EL peaks Ukraina abistamist jätkama.

"Ukrainlased vajavad ennustatavat rahastamist. Samuti vajavad nad püsikindlaid relvatarneid," ütles von der Leyen.

Zelenski: Ukraina vajab ülekaalu õhus

Lääs peab aitama Ukraina saavutada võitluses Venemaaga ülekaal õhus, et maaväed saaksid võimaluse lahinguväljal võita, ütles teisipäeval president Volodõmõr Zelenski.

"Me peame saama Ukraina ülekaalu õhus. Nagu me saime Mustal merel, me suudame seda. See võimaldaks edu maal... Partnerid teavad, mida on vaja ja millises koguses," ütles Zelenski Šveitsis Davosi majandusfoorumil.

Zelenski lisas samuti, et Vene president Vladimir Putin jätkab sissetungi Ukrainasse, isegi kui lahingutes tekib paus.

"Pärast 2014. aastat on olnud katseid Donbassi sõda külmutada. On olnud väga mõjuvõimsaid garante, Saksa kantsler, Prantsuse president. Aga Putin on kiskja, keda külmutatud tooted ei rahulda," ütles Zelenskõi.

Von der Leyen: Ukraina suudab sõja Venemaa vastu võita

Venemaal ei õnnestu saavutada strateegilisi eesmärke, sest sõjalised, majanduslikud ja diplomaatilised kaotused näitavad, et Ukraina võib selle sõja võita, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teisipäeval.

"Loomulikult, nagu kõigis demokraatiates, kaasnevad meie vabadusega riskid. Alati leidub nii sees kui väljas neid, kes püüavad meie avatust ära kasutada. Alati püütakse meid eksiteele juhtida, näiteks väärteabega. Ja mitte kusagil ei ole seda juhtunud rohkem kui Ukraina küsimuses. Lubage mul anda teile tõest teavet. Venemaa ei suuda saavutada oma strateegilisi eesmärke. See on ennekõike sõjaline läbikukkumine," ütles ta Šveitsis Davosi majandusfoorumil.

Euroopa Komisjoni juht meenutas, et kui Venemaa Ukrainasse tungis, kartsid paljud, et Kiiev langeb juba paari päevaga, ülejäänud riik aga mõne nädalaga, aga seda ei juhtunud.

"Selle asemel kaotas Venemaa umbes poole oma sõjalisest võimekusest. Ukraina on tõrjunud Venemaa poolelt vallutatud alalt juba välja. Ukraina peletas minema Venemaa Musta mere laevastiku ja avas uuesti merekoridori vilja tarnimiseks maailma. Ja Ukraina säilitas oma vabaduse ja iseseisvuse," rõhutas ta.

Von der Leyen tõi välja, et Venemaa läbikukkumine on ka majanduslik. Eelkõige jätsid sanktsioonid riigi majanduse juurdepääsuta moodsatele tehnoloogiatele ja uuendustele ning Venemaa sõltub nüüdseks Hiinast.

"Ja lõpuks on Venemaa läbikukkumine ka diplomaatiline. Soome astus NATO-sse. Rootsi järgib peagi selle eeskuju. Ja Ukraina on Euroopa Liidule lähemal kui kunagi varem. See kõik ütleb meile, et Ukraina suudab selle sõja võita. Kuid me peame jätkama tema vastupanuvõimaluste laiendamist," sõnas von der Leyen.

Ta rõhutas, et ukrainlased vajavad kogu 2024. aasta jooksul ja pärast seda ennustatavat rahastamist ning vajavad ka pidevaid relvatarneid, et kaitsta riiki ja saada tagasi selle õiguspärane ala.

"Nad vajavad võimekust tõrjuda Venemaa tulevasi rünnakuid. Ja nad vajavad ka lootust. Nad peavad teadma, et oma võitlusega saavutavad nad oma lastele parema tuleviku. Ja Ukraina paremat tulevikku nimetatakse Euroopaks. Ja suure rõõmuga otsustasime eelmisel kuul alustada läbirääkimisi Ukraina ühinemise üle EL-iga. See on Ukraina jaoks ajalooline saavutus ja Euroopa vastab ajaloo kutsele," ütles von der Leyen.

Ukraina relvajõud on Sõrskõi sõnul aktiivses kaitses

Ukraina relvajõudude maaväed on nüüd aktiivses kaitses ja on keskendunud positsioonide hoidmisele rinde tuhande kilomeetri pikkusel idapoolsel lõigul, ütles Ukraina relvajõudude maavägede juht Oleksandr Sõrskõi. 

Sõrskõi lisas intervjuus Reutersile, et Ukraina kaitsjad viivad läbi väikesi vasturünnakuid, hoiavad vaenlast valvel ja otsivad võimalusi omapoolseks löögiks. Samal ajal püüab vaenlane initsiatiivi tagasi võita.

"Meie eesmärgid jäävad muutumatuks. Need on oma positsioonide hoidmine ja vaenlase kurnamine maksimaalsete kaotuste tekitamisega," selgitas Ukraina maavägede ülem.

Samal ajal on Vene okupatsiooniväed Sõrskõi sõnul viimasel ajal püüdnud initsiatiivi haarata ja seda Venemaa Ukrainasse sissetungi teise aastapäeva eel. 

"Nad liikusid piki idarinnet mitmel suunal eesmärgiga saavutada täielik kontroll Donbassi tööstuspiirkondade üle ja seda hoolimata suurtest elavjõu- ja varustuskaotustest," rääkis Sõrskõi.

Maavägede ülem lisas, et vaenlane üritab taastada positsioone ka riigi lõunaosas Hersoni ja Zaporižžja oblastites.

Ukrainas leidis esmaspäeval ööpäeva jooksul aset 86 relvakokkupõrget.

"Vene okupandid püüdsid mitmel pool eelkõige parandada oma taktikalist positsiooni," teatas Ukraina relvajõudude peastaap oma õhtuses aruandes.

USA eriesindaja sõnul võiks Vene külmutatud varad suunata Ukrainale

USA Ukraina majanduse ülesehitamise eriesindaja Penny Pritzker ütles esmaspäeval, et külmutatud Venemaa varade kasutamine oleks Kiievi rahastamiseks lihtne allikas, kuid juhtivate tööstusriikide ühendus G7 peab esmalt selles ühiselt kokku leppima.

Pritzker rääkis teemal Šveitsis asuvas Davosis toimuva ülemaailmse eliidi iga-aastase kohtumise esimesel päeval, kus Ukraina sõda on päevakorras tähtsal kohal.

Ukraina tahab, et lääneriigid konfiskeeriksid 300 miljardi dollari väärtuses külmutatud Venemaa varasid, et maksta riigi ülesehitamise eest.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kes esineb teisipäeval Maailma Majandusfoorumil, ütles pärast Bernis peetud kõnelusi Šveitsi presidendi Viola Amherdiga, et Venemaa varade saatus on kiireloomuline küsimus.

G7 riigid on samas seisukohal, et igasugune konfiskeerimine on täis juriidilisi probleeme.

Harkivi võimud andsid elanikele käsu rinde lähedusest lahkuda

Ukraina kirdeosas asuva Harkivi oblasti võimud andsid teisipäeval enam kui kahekümne rindejoone lähedal asuva küla elanikele käsu evakueeruda, sest Venemaa rünnakud on ägenenud.

Venemaa okupatsioonivägi vallutas osa Harkivi oblastist kohe pärast 2022. aasta veebruaris Ukrainasse tungimist ning püüab piirkonnas taas edasi tungida.

"Julgeolekuolukorda arvestades kehtestame me Kupjanski piirkonna Kindrašivska ja Kurõlivska kogukonna elanikele sundevakuatsiooni," teatas Harkivi kuberner Oleh Sõnehubov sotsiaalmeedias.

Kuberneri sõnul puudutab käsk 3043 külaelanikku, kelle seas on 279 last.

Vene vägi püüab vallutada piirkonnakeskust Kupjanskit, kus enne sõda elas 30 000 inimest ja mis on tähtis raudteesõlm.

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas esmaspäeval kuut Sumõ oblastis asuvat asulat, teatas sealne sõjaväeadministratsioon, vahendas The Kyiv Independent

Meedia: Venemaal Voroneži linnas toimus teisipäeva varahommikul ligi 16 plahvatust

Vene võimud väitsid, et tõrjusid rünnaku tagasi ja lasid alla kolm drooni. Päev varem, 15. jaanuaril, teatati plahvatustest Kurski linnas, vahendas The Kyiv Independent. Kursk asub ligi 100 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. Voronež asub Moskvast umbes 500 kilomeetri kaugusel, oblast piirneb Ukrainale kuuluva Luhanski oblastiga.

ISW selgitas, miks venelased kõnelevad oma lennuki allatulistamisest

Venemaa väidet, et nende õhutõrje ise lasi nende lennukid alla, võib võtta katsena veenda oma piloote selles, et Musta ja Aasovi mere kohal saab ikka veel ohutult lennata, leiab Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) järjekordne aruanne.

Ukraina relvajõud on teatanud, et lasid pühapäeva õhtul Aasovi mere kohal alla Venemaa haruldase patrull- ja varajase eelhoiatuslennuki A-50 ning kahjustasid tugevalt pommitajat Il-22.

Samal ajal eitas Venemaa meedia USA Sõjauuringute Instituudi ülevaate järgi suures osas seda, et Ukraina väed lennuki A-50 alla tulistasid, väites selle asemel veidral kombel, et lennuki hävitas ekslikult Vene õhutõrje "sõbralik tuli".

Analüütikute meelest tundub see väga kummaline, kuna A-50 on kasutusel Venemaa lennunduse ja võib-olla ka õhutõrje koordineerimiseks ning see, kui Vene õhutõrje tulistas A-50 alla, oleks Vene vägede katastroofiline eksimus. 

Teine Vene siseringi allikas ütleb aga, et väide, kuidas Vene väed tulistasid alla A-50, on võltsuudis, mille eesmärk on veenda Vene piloote, et lennud üle Musta ja Aasovi mere on endiselt ohutud ning juhtunu põhjuseks oli inimlik eksitus.

"Pole aga selge, miks peaksid Vene piloodid end mugavamalt tundma juhul, kui nende maapealne õhutõrje on niivõrd ebapädev," märgivad ISW analüütikud.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 372 090 (võrdlus eelmise päevaga +1110);

- tankid 6113 (+24);

- jalaväe lahingumasinad 11 358 (+36);

- suurtükisüsteemid 8801 (+30);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 961 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 653 (+3);

- lennukid 331 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6877 (+12);

- tiibraketid 1816 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 731 (+33);

- laevad / paadid 23 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1365 (+9).

Toimetaja: Karl Kivil

Allikas: BNS/The Kyiv Independent

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: