Euroopa konservatiivide juht: EL vajab tuumarelvi

Euroopa Parlamendi suurima ja kõige mõjukama erakonna Euroopa Rahvapartei (EPP) juht Manfred Weber peab vajalikuks Euroopa Liidu enda tuumaheidutuse loomist, mis võimaldaks Euroopal kaitsta ennast ka ilma USA abita.
Weber tegi oma avalduse intervjuus Politicole. Sakslasest Euroopa paremtsentristide juht möönis, et üks tema sõnavõtu põhjustest on võimalus, et NATO suhtes mõnikord skeptiliste avaldustega esinenud Donald Trump võib uuesti saada USA presidendiks.
"Me tahame NATO-t, kuid me peame oleme piisavalt tugevad, et kaitsta ennast ka ilma selleta või Trumpi ajal. Sõltumata sellest, kes on valitud USA-s [presidendiks], peab Euroopa olema võimeline seisma välispoliitikas üksi ning ennast üksi ka kaitsma," ütles Weber.
EPP juht arendas oma mõtet edasi, jõudes tuumaheidutuse teemani. Euroopa tuumakilp koosneb peamiselt USA tuumarelvadest, mis on paigutatud Belgiasse, Saksamaale, Itaaliasse, Hollandisse ja Türki.
"Euroopa peab ehitama üles heidutuse, me peame olema võimelised ennast kaitsma. Me kõik teame, et kui rusikad lastakse lendu, siis tuumavõime on tegelikult otsustav," ütles ta.
Pärast Venemaa kahe aasta tagust täiemahulist sissetungi Ukrainasse teeb Venemaa diktaator Vladimir Putin regulaarselt tuumaähvardusi lääneriikide suhtes.
Ainus EL-i liikmesriik, millel on olemas tuumarelvad, on Prantsusmaa, mille käsutuses on umbes 300 tuumalõhkepead. Prantsuse president Emmanuel Macron pakkus juba 2020. aastal välja, et Pariis võiks mängida suuremat rolli Euroopa kollektiivkaitses. Ometi ei hakanud Saksamaa toonane kantsler Angela Merkel ideed arutama. 2022. aastal kordas Macron oma ettepanekut Berliinile.
Weberi sõnul on nüüd õige aeg naasta Prantsuse idee juurde.
"Ma tahaksin näha Euroopa tuumaheidutuse võimet pikaajalise eesmärgina. Kuid kuni pole see realistlik, peaksime nõustuma Macroni ettepanekuga ning mõtlema, kuidas Prantsuse tuumaarsenal võiks olla kaasatud Euroopa struktuuridesse," ütles poliitik.
Ainus teine Euroopas asuv tuumarelvi omav riik on EL-is lahkunud Ühendkuningriik, millele kuulub umbes 260 tuumalõhkepead.
"Et teha võimalused selgeks, võib-olla oleme jõudnud sinna, kus pärast aastaid ja aastakümmet Brexitit peaksime avama konstruktiivse arutelu meie Briti sõpradega. Neil on ka raskusi oma julgeoleku tagamisel. Neil on ka raha otsa saamas oma kahe lennukikandja jaoks. Neil on raske oma suutlikkust säilitada. Ning sellest vaatevinklist on võib-olla nüüd õige aeg alustada korrastatud dialoogi Ühendkuningriigiga," mainis Weber koostöö võimalust Londoniga.
Weber tunnistas, et Euroopas on erinevad seisukohad Venemaa ja kaitsepoliitika suhtes, kuid tsentristlike erakondade poliitikud peaksid tema meelest paremini riske teadvustama.
"Peaksime olema inimestega ausad. Me ei peaks Putiniga silmitsi seistes salgama olukorra ohtlikkust ega kuidagimoodi tekitama tunnet, et asjad ei lähe nii halvaks," toonitas poliitik.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Politico