Valitsus ei jõudnud taas õpetajate palgarahas kokkuleppele
Valitsus jätkas neljapäeval õpetajate palgaraha arutelu, kuid üksmeelele ei jõudnud.
Peaminister Kaja Kallase (RE) hinnangul on tähtsam, et arutataks neid haridusreforme, mis parandaksid pikaajaliselt õpetajate palga- ja töökoormuse muresid. Peaministri sõnul ei ole need reformid lihtsad ega populaarsed.
Üksnes 10,8 miljonit eurot, mis kataks õpetajate tänavuse palgatõusu nõude, ei too Kaja Kallase hinnangul soovitud tulemust.
"Arutasime seda ka valitsuskabinetis ja ei ole seda kokkulepet, et keegi oleks nõus midagi ära jätma oma haldusalast selleks, et saaks täiendavalt õpetajate palka tõsta olukorras, kus politseinike, päästjate, kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate, maksuametnike palgad ei tõuse sel aastal," rääkis Kaja Kallas pärast valitsuskabineti arutelu.
Peaministri sõnul oli valitsuses aga sisuline arutelu haridusreformi ettepanekute üle.
"Haridusminister tuli reformide ettepanekutega, kuidas õpetajate töötingimusi parandada, kuidas tegeleda õpetajate koormuse vähendamisega, kuidas koolivõrku korrastada, kuidas reformida kutseharidust, alusharidust – kogu see suur pakett. Ja tõesti meil oli väga hea ja sisuline arutelu ja me läheme sellega edasi," rääkis Kaja Kallas.
"Kohtusime video vahendusel ka haridustöötajate liidu esindajatega, ütlesime, et meie ettepanek on neid sisulisi asju arutada, mis neid probleeme lahendaksid. Kindlasti palgaküsimus tuleb arutlusele siis, kui paneme kokku riigi eelarvestrateegiat ja riigieelarvet järgmiseks aastaks," lisas ta.
Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles, et valitsuskabinetis on jätkuvalt eriarvamus selles, millises järjekorras hariduskriisi lahendada. Tema hinnangul tuleks enne pikema plaani reforme õpetajatele praegu küsitud palgaraha leida.
"Meil on hariduses mitmeid reforme vaja teha ja õpetajad on praegu tänaval sellepärast, et neil on liiga suur koormus, nende palk ei ole koormuse eest vääriline, õpetajatel pole karjääriperspektiivi, õppekava on väga mahukas ja õpetajatele on pandud kogu aeg uusi ootusi ja nad soovivad töötingimuste ja koormuse karjäärimudelis arenguid," selgitas ta.
"Kui Reformierakonna seisukoht on, et teeme need reformid ära, lahendame õpetajate probleemid, siis ei ole õpetajatel põhjust streikida, siis loomulikult ja ma täna ka tutvustasin, kuidas me neid protsesse teeme, aga selleks, et taastada töörahu õpetajatega, on vaja täna see palgakokkulepe õpetajatega sõlmida," ütles Kristina Kallas.
"Tutvustasin neid reforme, me saame kõik kabinetis aru, et need on õiges suunas liikumine, me oleme kõik nõus nende reformidega, aga nüüd võiks siis teha selle otsuse, et me selle 10,8 miljonit eurot kollektiivselt eelarvest ka eraldame ja õpetajatega töörahu sõlmime ja läheme reformidega edasi," lisas ta.
Tema sõnul sel nädalal õpetajate palgaküsimust valitsuse liikmed ilmselt enam ei aruta, kuid edaspidi tuleb sellega jätkata.
"Minu sõnum on jätkuvalt see, et me valitsuses jätkame tegelikult seda, nimetame seda siis vaidluseks, et see 10,8 miljonit tuleks leida ja see on meil sotsiaaldemokraatidega ühine positisioon ja nii kaua kui streik kestab, need läbirääkimised kestavad," ütles Kristina Kallas.
Haridusministeeriumil on käesoleval aastal töös õpetajate astmelise karjäärimudeli, koolivõrgu, kooliea pikendamise, kutsehariduse, alushariduse ja ka hariduskulude nulleelarve reform.
"Õpetajad ootavad karjäärimudelit ja kokkuleppeid töötingimuste ja palga osas, saatsin äsja välja ka osapooltele kutse laua taha tulla. Samuti vajab koostöös omavalitsustega korrastamist koolivõrk, kus on pikem eesmärk viia põhikooli järgsete õppeastmete eest vastutus riigile. Algatanud oleme ka kooliea pikendamise reformi, et vähendada madala haridustasemega ja ilma ametioskusteta noorte hulka. Kavas on ka kutsehariduse reform. Alushariduses on lähiaja eesmärk luua ühtne alushariduse süsteem, mis koondab kokku lastehoiu ja lasteaia teenuse ning parandab teenuse kättesaadavust," tutvustas minister Kristina Kallas reformikava.
Haridusminister on saatnud õpetajate esindusorganisatsioonile, erakoolidele ning kohalikele omavalitsustele kutse, et alustada läbirääkimisi haridusleppe sõlmimiseks aastateks 2025 kuni 2027. Ministri sõnul on soov osapooltega ühiselt kokku leppida karjääri- ja palgamudel, mis aitab kaasa ameti väärtustamisele, tagab õpetajate järelkasvu ja tööpanusele vastava palga.
Kuna valitsuses taas kokkulepet ei sündinud, jätkub õpetajate streik ka järgmisel nädalal.
Kersna: valitsus peab pakkuma õpetajatele kompromissi
Endine haridusminister, reformierakondlane Liina Kersna ütles "Ringvaates", et valitsus peaks vähem hädaldama ja pakkuma õpetajatele kompromissi.
"Üldiselt ootaks valitsuselt vähem hädaldamist ja rohkem ühiste eesmärkide nimel tegutsemist, vähem üksteisele sõrmega näitamist ja rohkem lahenduste leidmist ja koostööd. Praegu vahepeal ikkagi tundub, et kolm kokka kõrvetavad pudru põhja. Mina ei ole seal laua taga, ma ei oska täpselt öelda, panna näppu peale sellele, kus probleem on, aga fakt on see, et valitsus peaks pakkuma haridustöötajate liidule kompromissi. Haridustöötajate liit on korduvalt omalt poolt kompromissi pakkunud, aga valitsuse poolt lihtsalt öelda, et meie kompromiss on, et teeme reforme, tundub, et see haridustöötajaid ei rahulda," kommenteeris Kersna.
Kersna tõdes, et valitsus on juba leidnud õpetajate palgafondi tõstmiseks rohkem kui 30 miljonit eurot, aga kui see õpetajaid ei rahulda, siis peaks haridusministeerium oma eelarve uuesti üle vaatama.
"Ma mõtlen, et kui valitsus seda kollektiivselt ei leia, siis mina küll haridusministrina vaataksin üle haridusministeeriumi iga eelarverea ja mõtleksin iga rea juures, kas see rida on olulisem kui õpetajate palgakasv või olulisem kui streigi lõpetamine," märkis ta.
Kui Kersna oleks praegu haridusminister, siis oleks tal õpetajatele kompromiss.
"Mina pakuksin kompromissina välja seda, et hoiame aastal 2024 õpetajate keskmise palga suhet riigi keskmisesse samasugusena nagu see oli eelmisel aastal, sest meie eesmärk on ju jõuda 120 protsendile. Praeguste otsuste valguses me liigume oma eesmärgist kaugemale, mitte ei lähene. Ja selleks oleks vaja 5,6 miljonit eurot. Selle raha, ma arvan, leiab haridusministeeriumist ja üldhariduse valdkonnast," rääkis Kersna.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"