X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Läänemets: õpetajate palgaleppeta ei tule valitsuses ka teisi kokkuleppeid

{{1706531280000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Kui valitsuses ei sünni õpetajate palgatõusu teemal kokkulepet, siis ei sünni ka üheski teises teemas kokkulepet, ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE). Haridusminister Kristina Kallas kavatseb peaministrile esmaspäeval tutvustada kava, kuidas kokkulepe õpetajatega saavutada.

"Me oleme ikka seal kinni, et Reformierakonnal pole soovi seda streiki lõpetada. Jätkame veenmistööga ja homme, kui valitsuse osapooled hakkavad riigieelarve strateegiat arutama, siis ma arvan, et kokkuleppele jõudmiseks on vaja ka õpetajate palgaküsimus lahendada," ütles Läänemets ERR-ile.

Kui ei sünni õpetajate teemal kokkulepet, siis ei sünni ju üheski teemas kokkulepet, ütles Läänemets. "Täna siin on kaks valitsuserakonda, kes püüavad Eestile lahendust leida, üks valitsuserakond, kes lihtsalt ütleb, et streik on midagi halba, õpetajad teevad midagi halba ja sellega tegeleda ei tuleks. Ma arvan, et see on lihtsustatult öeldult see küsimus, mis on päevakorras," sõnas Läänemets.

"Lõpuks tuleb koalitsioonis kõigis asjades kompromiss leida. Kui me soovime kompromissi eelarvestrateegias, peame kompromissi leidma ka õpetajate palkade osas," lisas minister.

Läänemets ütles, et kõigepealt soovib ta kuulata ära, mis on rahandusminister Mart Võrklaeva ettepanekud. "On räägitud, et riik peaks laenu võtma, sotsiaaldemokraatide koha pealt me oleme alati olnud sellel seisukohal, et näiteks OÜ-tamine tuleks lõpetada, bürokraatiat tuleks vähendada, see annab kulude kokkuhoidu tegelikult mitte ainult riigile, vaid ettevõtjatele ka. Ja kolmandaks, et rikkaid inimesi tuleks rohkem maksustada, et oleks võimalik meil õpetajatele palkasid maksta," loetles Läänemets SDE-le vastuvõetavaid lahendusi.

Rikaste all pidas Läänemets silmas kuus 5000 eurot või rohkem teenivaid inimesi.

"Lõpuks on kõik tervik, et ega meil ei ole võimalik ühtegi osa sellest varasemast kokkuleppest muuta, ka seda, mida rahandusminister ja peaminister soovivad, ilma et me kõigis muudes küsimustes kokku ei lepi. Nii et tuleb pikk ja sisukas päev," ütles Läänemets teisipäeval aset leidva riigieelarve strateegia arutelu kohta valitsuses.

"On võimalik riigiametnike preemiatest loobuda, aga arvatavasti tuleb mingeid muid kulusid ka kokku tõmmata, aga lõppkokkuvõttes, kui need kulud on mõeldud noorsoovaldkonda ühes või teises kohas, siis kui need panna õpetajate palkadesse, mis on ka noorsootöös oluline osa või noorte kasvamises oluline osa, siis võibolla seda peab tegema," märkis minister.

Kristina Kallas: tegin peaministrile ettepaneku, kuidas kompromissini jõuda

Esmaspäevase seisuga pole endiselt valitsuses poliitilist kokkulepet õpetajate palkade osas, ütles haridusminister Kristina Kallas pärastlõunal. "Otsime kokkulepet, olen teinud peaministrile ka uue ettepaneku, kuidas me võiksime selle kokkuleppeni õpetajatega jõuda. Praegu ootan, et peaminister ütleks, kas saab selle kokkuleppega edasi minna," sõnas Kallas.

"Me peame selle töötüli õpetajatega ära lahendama, meil ei ole võimalik enam pikalt edasi venitada, kes kauem vastu peab. Esmaspäeval või teisipäeval saame sellest loodetavasti peaministriga uuesti rääkida," ütles Kallas ka.

Kristina Kallas pole peaministriga kohtunud peale neljapäeva. "Valitsuskabinetis tekkis tal küll veendumus, et hariduses on suured muutused ees ja kõik reformid on töös. Ma loodan, et sellel nädalal saame lõpuks ometi selle poliitilise kokkuleppe sõlmida," lisas Kallas.

"Meil on riigieelarve strateegia arutlustel vaja kokku leppida, kuidas me riigieelarvega liigume ühelt poolt tasakaalu suunas ja teiselt poolt ei saa me riiki seisma panna. Peame tegema investeeringuid, aga ka püsikulude väljamakseid. Õpetajate palgad on üks osa sellest, aga seal on ka päästjate ja kultuuritöötajate palgad. Kõik need teemad on teisipäeval laual," sõnas Kallas.

Eesti 200 ei näe varianti, et riigieelarve strateegias Eest järgmistel aastatel õpetajate palka ei tõsta ja RES-is on selle koha peal nulliread, lisas haridusminister. "Niimoodi riiki juhtida ei saa. Kas see on nüüd ultimaatum, aga see on väga selge sõnum. Ei ole võimalik edasi minna, kui meil pole kokkulepet, millised on meie prioriteedid ja kuidas me haridusvaldkonda edasi juhime," sõnas Kallas.

Eesti õpetajad alustasid 22. jaanuaril tähtajatut streiki, mis kestab ka sellel nädalal. Esimesel päeval oli streigist osalemisest teatanud üle 18 000 õpetaja, kellega liitus kolmapäeval kolmepäevaseks toetusstreigiks ligi 6000 lasteaiaõpetajat. Õpetajate ametiühingu teatel on nad nõus streigi lõpetama, kui nende palk tõuseb sel aastal vähemalt viis protsenti ehk siis, kui valitsus leiab sel aastal nende palgatõusuks 10,8 miljonit eurot.

Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Iida-Mai Einmaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: