X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kultuuripealinna avapidustused läksid maksma miljon eurot

Foto: Mikk Otsar/Tartu 2024

Kultuuripealinn Tartu 2024 sai ametliku avapaugu veidi vähem kui nädal aega tagasi. Avanädala pidustused nii Tartus kui ka sealt eemal väiksemates linnades läksid maksma ligi miljon eurot.

"Meil oli Tartus publikule avatud sündmustega kulu 920 000 eurot. See on meie jaoks tähtis sündmus ja täitis kõik me ootused," ütles SA Tartu 2024 juhatuse liige Kuldar Leis.

"Kuna Tartu on Euroopa kultuuripealinn koos Lõuna-Eestiga, siis me otsustasime, et me teeme ikkagi ka maakonna keskustes avapeod, ja avapidu ühes kohas maksis 25 000 eurot, millest siis 10 000 eurot oli KOV-i panus ja 15 000 eurot sihtasutuse panus," lisas Leis.

920 000 eurost suurima kuluallika moodustas põhiüritus, avatseremoonia Emajõe ääres, mis läks Leisi sõnul maksma 850 000 eurot. Raekoja platsil toimunud üritused kogu päeva jooksul maksid 20 000 eurot ja järelpidu Eesti Rahva Muuseumis ning selle ümbruses 50 000 eurot.

Küsimusele, kui palju põhiürituse 850 000 eurost moodustasid omakorda näiteks turunduse ja meediaga seotud kulud, vastas Leis, et turunduskulusid vaadatakse ühe suure komplektina viie aasta peale kokku.

"Kui meil on kogueelarve viieks aastaks 26 miljonit eurot, siis programmile sellest kulub circa 17 miljonit viie aasta jooksul ja turundus kuus miljonit eurot ja natukene peale. Nii et see turundus on selline pidev tegevus."

Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta avamine Autor/allikas: Airika Harrik / ERR

Mitu Tartuga seotud kultuuritegelast on sel nädalal avaldanud meedias arvamust, et suure avapidustuse sisu polnud üheselt arusaadav ja see polnud ka tartulik. Tartu tänavatel ERR-i mikrofoni ette jäänud linlasi häiris enim aga see, et avapidustust n-ö elavas esitluses vaadates ei näinud nad kohapeal suurt midagi.

"Muidu üldiselt meeldis, aga häda oli selles, et inimesi oli väga palju, ma nägin ühte ekraani kaugelt ja n-ö festivali ennast nägin enda silmadega halvemini," rääkis tartlane Kristjan.

"Aga pärast vaatasime sõpradega järgi seda ja tundus nagu lahe. Aga ma ei tea, võib-olla oleks pidanud mingisuguseid kultuurilisi elemente seal rohkem sees olema, midagi, mis Tartuga otseselt seostub? Pigem oli Tartu vaimu tunda sellest, et rahvas seal kohal oli ja kõik seda koos pealt vaatasid. Melu oli rohkem vaimu osa seal."

Linnaelanik Sveta hindas tulevärki positiivselt. "Tööd oli ikka kõvasti tehtud ja väga tore oli. Eks ta ole suur summa, aga ju ta tasub ära. Ega ta vast linnarahadest kõik ei olnud, seal olid vast mingid kultuurkapitalid, eurotoetused, mingid muud rahad ka, ega see puhtalt ainult meie raha ei olnud," arutles Sveta.

"Ei taha öelda midagi, ei head ega halba, aga läksin poole pealt koju, et oma telekast vaadata. Rahvast oli nii tohutult palju, et ma jõe äärde välja ei pääsenud. Mõistlikum oli kodust vaadata," nentis Ilmar.

Leis seevastu ütles, et on saanud avapeo kohta väga palju head tagasisidet.

"Mul on ka otsene võrdlus teistest kultuuripealinnadest, ma olen käinud teistel avamistel. Ma ei taha kiita ainult Tartut, vaid tervet Eestit, et Eesti oskab korraldada üritusi nii endale kui välismaalastele."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: