Eesti suuremad kütusemüüjad tõstsid 13. veebruaril bensiin 95 hinda järsult kaheksa sendi võrra, kuid järgmise päeva hommikuks oli hind mõne sendi võrra langenud. Samamoodi liikusid ka bensiini 98 ja diislikütuse jaehinnad.

"Põhiline põhjus on konkurents, mis meil turu peal on. Erinevad kütusemüüjad proovivad oma kliente meelitada," selgitas Kärsna kütusehinna sagedasi kõikumisi.

"Teine pool, mis hinda ülespoole lükkab, on selgelt maailmaturu hinnapoolne surve, kus viimase pooleteist nädalaga on hinnad tõusnud keskmiselt kümme protsenti. Eesti tanklates on hinnad tõusnud suurusjärgus neli-viis protsenti," sõnas Kärsna.

Hinna üles-alla liigutamisega testitakse Kärsna sõnul tarbija hinnatundlikust.

"Kõrgemad hinnad ja see, mis Eesti majanduses toimub, on teinud eraisikud hästi hinnatundlikuks. Erinevad kütusefirmad üritavadki kliente meelitada selliste hinnaliigutamisega. Nagu te isegi näete, siis konkurendid liiguvad kiiresti samale tasemele järgi, et kliente mitte ära anda," ütles Kärsna.

Kärsna ei oska prognoosida kaua selline hindade kõigutamine kesta võib.

"Alexela poolt soovime pakkuda õiglast hinda, mis on seotud maailmaturuga. Loomulikult, kui konkurendid turul toimetavad, siis järgime neid. Meie hinna kõigutamisi lühiajalises vaates ei ole algatanud. Aga kindlasti järgime, et oma kliente hoida," sõnas Kärsna.

"Maailmaturu hind on ka käinud üles-alla viimase pooleteist kuu jooksul. Ja kui ülespoole liigub, siis kindlasti Eesti tanklates ka. Küsimus ongi milline kellegi turvastrateegia on – kui agressiivselt ikkagi hinda hoida või liigutada," lausus Kärsna.

Varem on Eesti autokütuste jaeturul olnud ka kuudepikkusi perioode, kus kõikide müüjate hinnad on püsinud täpselt samal tasemel.