Mida Kõrgveele konkreetselt ette heidetakse, seda haigla nõukogu esimees Aleksei Jevgrafov enne neljapäevast koosolekut kommenteerida ei soovi. Väidetavalt ei meeldi uuele nõukogule, kuidas haigla juht raha kulutab. Ago Kõrgvee peab oma tagandamist pigem poliitiliseks otsuseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selle taga on ikkagi poliitikute omavaheline maade jagamine. Mul on tõsine kartus, et paljud inimesed, kes on selle kolme aasta jooksul nii mõndagi õppinud - eesti keelt, arusaamist kaasaegsest meditsiinist ja kes ei ole enam Narva linna pärisorjad oma viletsa eesti keele oskuse tõttu, võivad siit lahkuda," ütles Kõrgvee.

Ago Kõrgvee on Narva haiglat juhtinud pea kolm aastat. Tema sõnul on ta püüdnud muuta haiglat eestikeelseks ja euroopalike arusaamade järgi tegutsevaks meditsiiniasutuseks. Mullu oli haigla eelarve plussis ning tuleval aastal on kavas alustada uue haiglakorpuse ehitust. Esmapilgul paistab, et Narva haigla on hästi majandatud.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller (RE) ütles, et küsida tuleb kindlasti ka seda, kas need süüdistused on tõesti sisukad või on fabritseeritud.

"Tavainimesele tundub näiteks 20 000 või 30 000 eurot väga suur summa, siis haigla juhtimise seisukohalt see on väike summa. Ja kui see on kasutatud Narva elanike jaoks parema arstiabi tagamiseks, siis mina arvan, et selline süüdistus ei ole asjakohane," ütles Joller.

Narva linnapea Jaan Toots ütles uudistele, et haigla juhi vallandamine on haigla nõukogu pädevuses ning et ta osaleb neljapäevasel nõukogu koosolekul vaid külalisena.