Bloomberg: Biden soovib juuniks plaani Vene varade konfiskeerimise kohta
USA president Joe Biden tahab näha juunikuiseks G7 riikide tippkohtumiseks selget plaani, kuidas võiks konfiskeerida või muul viisil kasutada läänes külmutatud Vene keskpanga varasid Ukraina abistamiseks.
G7 ametnikud arutavad juba mitu kuud võimalusi lääneriikides külmutatud Vene keskpanga vahendite kasutuselevõtuks Ukraina abistamiseks. Lisaks konfiskeerimise ideele arutatakse ka varianti, mille järgi kasutataks külmutatud vahendeid tagatisena laenu võtmisel Ukraina tarbeks, ütlesid Bloombergile anonüümseks jääda soovinud ametnikud.
Arutelu leiab aset ajal, kui Ukraina seisab silmitsi laskemoona puudusega ning USA esindajatekojas on takerdunud eelnõu, mis hõlmab 60 miljardi dollari väärtuses majandus- ja sõjaabi Ukrainale.
Asjaga kursis olevate isikute sõnul ütles Biden hiljuti liitlastele, et Ukraina kaotus sõjas tähendaks, et kehtiv maailmakord oleks pea peale pööratud vähemalt järgmiseks viieks aastakümneks.
Kuigi kõik liitlased on nõus, et Venemaa ei tohi pääseda külmutatud vahenditele ligi enne, kui Moskva lõpetab sõja ja lubab maksta Ukrainale reparatsioonid, pole G7 riikide seas ühist arusaama, kas külmutatud varade konfiskeerimine oleks seaduslik.
Biden soovib, et riigid jõuaks kokkuleppele külmutatud Vene varade kasutamise osas G7 järgmiseks tippkohtumiseks, mis leiab aset juunikuus Itaalias. USA president arvab, et külmutatud Vene varasid tuleks kasutada esmalt Ukraina eelarvevajaduste rahuldamiseks ja tulevikus Ukraina ülesehitamiseks. Valge Maja arvates ei tohiks Venemaa ise otsustada selle üle, millal Ukraina saab hüvitise Moskvast endast tingitud sõjakahjude eest.
Vaatamata raskustele Ukraina abipaketi vastuvõtmisega USA kongressis, ei arva Biden, et Vene varade konfiskeerimine saaks asendada vajadust Ukraina abistamise järele, ütles üks allikas.
Kui Ühendkuningriik ja Kanada toetavad allikate sõnul külmutatud Vene varade konfiskeerimist, siis Prantsusmaa, Saksamaa ja Euroopa Keskpank (ECB) on seni olnud selle vastu. Pariisi, Berliini ja Frankfurdi suurimaks mureks on Venemaa võimalikud vastumeetmed ja euro kui reservvaluuta usaldusväärsuse õõnestamine.
Vene võimud on ähvardanud konfiskeerida vastutasuks lääneriikide ettevõtete Vene harude varasid, kuigi Kreml on juba seda mitme ettevõtte puhul teinud. Markantsemateks näideteks on Carlsbergi ja Danone varade sundvõõrandamine selle järel, kuid need ettevõtted teatasid lahkumiseks Venemaalt.
USA rahandusminister Janet Yellen ütles reedel Reutersile antud intervjuus, et enamik Prantsuse ja Saksa murekohtadest on ületatavad ning rahvusvaheline õigus annab võimaluse Vene varade konfiskeerimiseks vastumeetmena lääneriikide õiguste rikkumisele Venemaa poolt.
Yellen ütles, et ta palus ametnikke pakkuda võimalikult rohkem õiguslikke variante külmutatud Vene varade kasutamiseks, et G7 juhtidel oleks rohkem valikuvõimalusi.
Vene varade kasutuselevõtu veel üheks väljakutseks on asjaolu, et külmutatud varade 260 miljardist eurost hoitakse 191 miljardit eurot Belgia arvelduskojas Euroclear ning ükskõik mis kokkulepe vajab kõigi G7 riikide toetust.
"Euroclear on lõpmatult tähtis finantsasutus, ning me peame oleme eriti hoolikad, et meie tegevus ei ohustaks selle tomimist," ütles Yellen.
Euroopa Liit teeb omalt poolt edasiminekuid külmutatud Vene varadelt teenitud kasumi konfiskeerimiseks sihtotstarbelise maksu kaudu. Eelmisel aastal tõid Vene varad 4,4 miljardit dollari kasumit.
Kolmapäeval pakkus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nende vahendite kasutamist Ukrainale sõjaabi osutamiseks.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Bloomberg/Reuters