Jaanuari tööstustoodangu maht vähenes 8,6 protsenti
Eesti tööstusettevõtted tootsid jaanuaris püsivhindades 8,6 protsenti vähem toodangut kui 2023. aasta samas kuus.
Töötlevas tööstuse toodang langes 11,9 protsenti ja mäetööstuses jäi pea samale tasemele, kahanedes 0,6 protsenti. Energeetikas kasvas tootmine 15 protsenti, teatas statistikaamet.
Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et jaanuaris vähenes töötleva tööstuse tegevusaladest tööstustoodangu maht pea kõikides harudes.
"Suurematest tegevusaladest kasvas jaanuaris ainult toiduainete toomine (6,9 protsenti)," täpsustas Bunder.
Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (8,7 protsenti), metalltoodete (11,3 protsenti), elektriseadmete (19 protsenti) ning arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine (17,2 protsenti).
Sesoonselt korrigeeritud andmete alusel vähenes toodang jaanuaris võrreldes detsembriga tööstuses 6,6 protsenti ja töötlevas tööstuses 8,4 protsenti.
Energeetika valdkonnas kasvas jaanuaris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 5,6 protsenti ning soojuse tootmine 20,6 protsenti.
Luminori ökonomist: töötleva tööstuse väljavaade on jätkuvalt kesine
Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla ütles tööstustoodangu languse kommentaariks, et töötleva tööstuse mahud tegid uue negatiivse rekordi ja saavutasid uue kõige madalama taseme.
"Tipust, 2022. aasta aprillikuust, alates on tööstustoodangu langus olnud 21,9 protsenti. Nii nagu oli aasta lõpu väikesed stabiilsuse tekkimise märgid veidi liiga varased tõlgendamiseks trendi pöördumisena, ei ole vaja ka jaanuarikuise järsu kukkumise juures vaja näha veel uue languse algust sest töötleva tööstuse kogunumbreid mõjutavad palju ühekordseid tegureid," ütles Uusküla.
"Eesti tööstustoodangu langust ilmestab ennekõike investeerimiseks ja kaua kasutamiseks mõeldud kaupade tootmise langus," lisas Uusküla. "Selliste kaupade nõudlus ongi hüplik sest investeerimise tsüklid on kordades teravamad, kui majandustsüklid tarbekaupade tarbimises. Investeerimise ja kestvuskaupade languse põhiosa on jätkuvalt seotud Rootsi ja Soome kinnisvarasektorite madalseisuga. Järjest tugevamalt on kohale jõudmas aga ka Saksamaa majanduslanguse mõju."
Paar kuud on hästi läinud toiduainete tööstusel, kus jaanuarikuine tase oli väga lähedal varasemale positiivsele rekordtasemele, märkis Uusküla.
Töötleva tööstuse väljavaade on Uusküla sõnul jätkuvalt kesine. "Kinnisvara tsüklid kestavad kaua ja seepärast ei ole oodata Rootsi nõudluse taastumist. Saksamaa majanduse probleemid on seotud autotööstuse väljakutsetega. Kui lühiajaliselt on probleemiks elektriautode nõudlus väiksemate toetuste keskkonnas ja pärast seda, kui elektriautode entusiastid on oma ostud juba teinud. Samal ajal on Euroopa turule sisenemas Hiina elektriautod, mis on oma subsideeritud hindadega märksa odavamad Euroopa autodest. Kuigi Euroopa Komisjon on ebavõrse konkurentsi olukorra lahendamisega, on vahepealne aeg väga ebakindel ja nõudlus madal. Hiina majanduskasv on ja jääb madalamaks mõneks ajaks, süvendades Saksamaa probleeme veelgi," selgitas ta.
"Kolmandik töötleva tööstuse toodangust, mis läheb Eestisse, on samuti pigem kesise väljavaatega," lisas Uusküla. "Tarbimine on tegemas vähikäiku ja käesoleva aasta esimeses kvartalis jääb ostujõud samale tasemele, kus ta oli eelmise aasta lõpus. Investeerimise nõudlus aga pole kõrgete intressimäärade tingimustes samuti kiirelt suunda muutmas."