Rootsi krooni tugevnemist euro suhtes on oodatud juba mõnda aega, kuid seni asjatult.

"Rootsi krooni tugevnemist euro suhtes kiputakse ennustama kogu aeg, aga praktikas see pole siiani hästi välja tulnud. Sõltub see mitte niivõrd sellest, mis Rootsis endas toimub, vaid mis toimub suurtel maailmaturgudel valuutade ja võlakirjade tootlustega seoses. Ajalooliselt on Rootsi krooni kurss hästi korreleerunud USA 10-aastase võlakirja tootlusega," selgitas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Nõrk kroon asetab lisakoorma Rootsi turule orienteeritud Eesti eksportööridele.

"Ehitusturg on täna langenud kümneid protsente, Rootsi krooni kurss on nõrk, mis meie ja üldse euroala riikide eksporti sinna pärsib. Teisalt, nende enda puidutööstus – odav Rootsi kroon toetab nende eksporti ja seda tunneb Barrus täna oma teistel turgudel, kus Rootsi on ikkagi tugev puidutööstuse riik ja sealsed tootjad suudavad pakkuda sarnast toodangut konkurentsivõimelisemate hindadega kui täna Barrus," rääkis Barruse tegevjuht Martti Kork.

Nestori hinnangul on krooni nõrgast kursist valusam probleem siiski Rootsi jätkuvalt kiduv ehitusturg, kus paranemist pole oodata enne järgmist aastat.

"Kui vaadata eelmist poolaastat, 2023. aasta lõpus, siis uusi ehituslubasid anti välja umbes kolmandik sellest, mis normaalsetel aegadel. Väga suure nõudluse kukkumise juures kardan, et Rootsi kroon ei ole peamine mure. Aga eksport Rootsi on laiem. On ka selliseid sektoreid, kus see nõudluse muutus pole üldse nii suur olnud ja neid Rootsi krooni kurss muidugi häirib," ütles Nestor.

Ka seni Rootsile orienteeritud Eesti eksportöörid ootavad siiski, et olukord paraneb ning on valmis esimesel võimalusel sealsele turule naasma.

"Rootsi kaotatud maa kindlasti ei ole. Geograafiliselt on ta meile väga lähedane turg, me tunneme seda turgu, oleme toimetanud seal aastakümneid. Me kindlasti püssi põõsasse ei viska, jätkame toimetamist, loodame oma tooraine stabiilset voogu ja konkurentsivõime mingil hetkel ikka paranemist, valikut ei ole," ütles Kork.