EL ihub hammast Gröönimaa maavaradele

Maailmamajandus liigub üha rohkem rohemajanduse suunas ning seetõttu kasvab ka haruldaste muldmetallide tähtsus. Seetõttu kasvab maavararikka Gröönimaa roll geopoliitilisel areenil ning saarele teeb visiidi ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani riigi koosseisus, saar ei kuulu siiski EL-i. Maavarade tõttu pakub saar aga Brüsselile üha suuremat huvi.
Von der Leyen sõidab neljapäeval Fääri saartele, seejärel sõidab ta edasi Gröönimaale. Teda saadab Taani peaminister Mette Frederiksen. Nad avavad siis Gröönimaa pealinnas Nuukis Euroopa Komisjoni uue esinduse, vahendas The Guardian.
Von der Leyen taotleb praegu teist ametiaega. EL-i juht Wopke Hoekstra ütles aga, et EL peab pärast Euroopa Parlamendi valimisi hoogustama üleminekut rohelisele majandusele. Von der Leyeni kaubanduse erinõunik Tomas Baert ütles, et Gröönimaal on tooraineid, nagu haruldased muldmetallid, mida EL vajab rohemajandusele üleminekuks.
Komisjon sõlmis juba eelmise aasta novembris Gröönimaaga partnerluslepingu.
Baerti sõnul on ülimalt oluline omada partnereid, kes suudavad kriitilisi tooraineid töödelda ja kaevandada. Baert ütles, et EL suhtub partnerriiki lugupidavalt ning blokk toob gröönlastele teadmised ning loob väärtust kohapeal.
"Me ei taha lihtsalt, ütleme, et kaevandada ja siis ära joosta. Teised üle maailma teevad seda. Eelkõige Hiina, see on mudel, mida järgivad nemad, aga ka teised," rääkis Baert.
Baert tõi välja, et Gröönimaa ühines ka paljude Moskva-vastaste sanktsioonidega.
Ka USA tunneb Gröönimaa vastu üha enam huvi. USA endine president Donald Trump tahtis 2019. aastal kogu Gröönimaa territooriumi Taanilt ära osta.
Toimetaja: Karl Kivil