"On oht, et juhtub sama, mis juhtus Ühendkuningriigis peaminister Trussi ajal, kui poliitikakujundajad püüdsid astuda teatud samme ning turg reageeris nendele sammudele," ütles Swagel intervjuus Financial Timesile, viidates Briti peaministrile Liz Trussile, kes oli sunnitud lahkuma ametist kõigest 45 päeva pärast peaministriks tõusmist.

Trussile sai saatuslikuks Briti finantsturgude äärmiselt negatiivne reaktsioon suurte maksulangetuste plaanile, mistõttu kasvas mõne päevaga järsult Briti valitsuse võla pealt makstav intress.

Swagel lisas, et USA pole veel sellisesse olukorda jõudnud, kuid finantsturgudel võib toimuda järsk pööre, kui USA valitsuse võla teenindamise kulud ületavad ühe triljoni dollari piiri 2026. aastal.

Esmaspäeval avaldatud CBO andmetel kasvas USA võlakoormus eelmisel aastal 26,2 triljoni dollari ehk 97 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Juba 2029. aastal kasvab võlakoormus 116 protsendini SKP-st, ületades teise ilmasõja aegset tippu. CBO juhi sõnul oleks see pretsedenditu.

USA võlakoormus kasvas viimastel aastatel kiiresti. Esimene tõus toimus pärast seda, kui 2017. aastal võttis USA kongress USA ekspresidendi Donald Trumpi eestvedamisel vastu suure maksulangetuspaketi. Veelgi suurem võlakoormuse kasv leidis aset pandeemia ajal.

Kuna Trumpi presidentuuri ajal vastu võetud maksulangetused olid ajutised, ootab pärast novembris peetavaid valimisi USA kongressi arutelu nende pikendamise üle. Mõttekoja Vastutustundliku Föderaaleelarve Komisjon (CRFB) teatel tähendaks nende maksulangetuste pikendamine võlakoormuse kasvu veel viie triljoni dollari võrra 2035. aastaks.

Ka demokraatide plaanid suurendaksid USA võlakoormust, sest pärast valimisi peab kongress otsustama president Barack Obama ajal vastu võetud riiklike tervishoiuhüvitiste süsteemi pikendamise üle. Ka Swagel tunnistas, et järgmine aasta on rahanduspoliitika vaatevinklist eriti oluline.

CBO prognoosi järgi kasvab USA võlakoormus 2054. aastaks lausa 166 protsendini SKP-st, millele aitavad kaasa kuue protsendini SKP-st ulatuv valitsuse iga-aastane eelarvepuudujääk. Need arvutused põhinevad eeldusel, et ajutisi maksulangetusi ei pikendata, mistõttu võib võlakoormus veelgi kasvada.

"On võimalik, et väikestena tunduvad muutused või need muutused, mis algavad väikesena ja siis kasvavad suureks, avaldavad ebaproportsionaalselt suurt mõju intressimääradele ning seetõttu ka rahanduslikule olukorrale," ütles võimalike uute kulutuste kohta USA presidendi George W Bushi ajal USA rahandusministeeriumis töötanud Swagel.

Samuti toob Swagel välja, et kui Teise ilmasõja ajal akumuleeritud võlad maksti suuresti tagasi sõjas võidelnud inimeste eluajal, siis praegune põlvkond ei maksa oma elu ajal akumuleerunud valitsuse võlga tagasi.

Lisaks hoiatas Swagel, et dollari staatus maailma reservvaluutana ei kaitse USA valitsust lõputult finantsturu surve eest, kui võla teenindamise kulud kasvavad.

Peale CBO tunnevad muret USA võlakoormuse kasvu pärast ka paljud majandusteadlased, kelle sõnul ohustab nii demokraatide kui ka vabariiklaste soov rohkem kulutada USA majandust.

"Kumbki presidendikandidaat ei räägi rahanduslikust vastutustundest ning üks neist räägib maksulangetuste pikendamisest," ütles investeerimisfirma Axa Investment Managers makromajanduslike uuringute juht David Page.