Sõja 765. päev: Sõrskõi: Ukraina võtab rohkem positsioone tagasi kui kaotab
Ukraina kaitseväe tagasivõetud positsioonide arv ületab kaotatud postsioonide hulga, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi. Poola ja tema liitlaste sõjalennukid saadeti ööl vastu reedet kiirkorras patrullima, kuna naaberriiki Ukrainat tabas Venemaa massiivne raketirünnak, teatas Poola relvajõudude operatiivjuhatus. Ukraina õhutõrje teatel saatis Venemaa öösel Ukraina eri piirkondadesse mitu lainet erinevaid rakette ja kogu riigis anti õhuhäire.
Oluline reedel, 29. märtsil kell 22.30:
- USA kindral: ATACMS-ite saatmine Ukrainale pole enam nii riskantne kui varem;
- Sõrskõi: Venemaa relvastus ületab rindejoonel Ukraina omi kuuekordselt;
- Ukraina sai maailmapangalt 1,5 miljardi dollari suuruse osamakse;
USA kindral: ATACMS-ite saatmine Ukrainale pole enam nii riskantne kui varem
Eskalatsioonirisk seoses Ukrainale ATACMS-i pikamaaraketisüsteemide andmisega ei ole enam nii suur kui varem, ütles USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Charles Brown.
Pärast kuid kestnud läbirääkimisi tarnis USA Ukrainale 2023. aasta oktoobris ATACMS-i rakettide vanemaid mudeleid, mille laskeulatus on 165 kilomeetrit. ATACMS-ite uuemate mudelite ulatus on umbes 300 kilomeetrit ja neid ei ole Ukrainale siiani antud.
Veebruari lõpus teatas NBC News, et Valge Maja on valmis andma Kiievile pikema laskeulatusega ATACMS-eid, kui kongress Ukraina uue abipaketi heaks kiidab. Brown ei kinnitanud ega lükanud neid väiteid ümber.
Brown ütles, et tulenevalt Venemaa vaoshoitud reaktsioonist mitmele Ukraina droonirünnakule Vene naftarajatiste pihta, on Pentagon kohandanud oma riskianalüüsi ATACMS-ite saatmise kohta.
"Eskalatsioonirisk ei ole nii kõrge kui see võib-olla alguses oli," sõnas kindral. Ta lisas, et eskalatsiooni tõenäosus põhineb erinevatel võimetel ja tegevustel, millel Pentagon tähelepanelikult silma peal hoiab.
Sõrskõi: Venemaa relvastus ületab rindejoonel Ukraina omi kuuekordselt
Venemaa vägede relvastus on rindejoontel Ukraina vägede omast kuus korda suurem, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi reedel.
"Mõni päev tagasi oli vaenlase ülekaal välja lastud laskemoonana umbes kuus ühele," ütles ta Ukrinformile antud intervjuus.
"Kaitsejõud täidavad oma ülesandeid kogu rindejoonel nüüd vähese või puuduliku relvade ja laskemoonaga," hoiatas ta, öeldes, et olukord on mõnes piirkonnas pingeline.
Sõrskõist sai relvajõudude ülemjuhataja veebruaris, kui president Volodõmõr Zelenski vallandas tema eelkäija Valeri Zalužnõi.
Ukraina rakendab elektrijaamade ründamise tõttu plaanilisi katkestusi
Ukraina teatas reedel seoses Venemaa rünnakutega mitmele elektrijaamale, et teostab plaanilisi elektrikatkestusi kolmes oblastis ning kutsus ühtlasi tarbijaid elektrit säästlikult kasutama.
"Ukrenerho dispetšerkeskus on sunnitud rakendama kriisiaja elektrikatkestuste graafikut kuni õhtuni Dnipropetrovski, Zaporižžja ja Kirovohradi oblastis," seisis elektrifirma avalduses.
Ukrenerho tõi välja, et plaanilised katkestused tuleb teha Venemaa öise massiivse rünnaku tõttu Ukraina elektrijaamadele.
Ukraina sai maailmapangalt 1,5 miljardit dollarit
Ukraina sai maailmapanga programmilst 1,5 miljardi dollari suuruse osamakse, ütles Ukraina peaminister Denõss Šmõhal reedel.
Tema sõnul panustasid maailmapanga uude osamaksesse Suurbritannia ja Jaapan.
"984 million dollarit tuli Jaapanilt ja 516 miljonit dollarit Suurbritannialt. Saadud raha läheb riigieelarves sotsiaal- ja humanitaarvajaduste ning taastamistööde katmiseks," teatas Šmõhal sotsiaalmeedias.
Ukraina väejuht: meie tagasivõetud positsioonide arv ületab kaotatute hulga
Ukraina kaitseväe tagasivõetud positsioonide arv ületab kaotatud arvu, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.
"Viimasel ajal ületab meie tagasivõetud positsioonide arv kaotatud positsioonide hulga," ütles Sõrskõi intervjuus uudisteagentuurile Ukrinform. Tema sõnul ei ole Vene vägedel õnnestunud strateegilistes valdkondades olulisi edusamme teha.
Sõrskõi rõhutas, et Ukraina relvajõud ei ole ainult kaitses, vaid liiguvad ka iga päev edasi eri suundades.
Ülemjuhataja märkis, et vaenlane ei ole suutnud saavutada olulisi edusamme strateegilistes suundades.
"Tema territoriaalsed saavutused, kui need on olemas, on taktikalise tähtsusega. Meie kontrollime olukorda," rõhutas ta.
Sõrskõi lisas, et olukord rindel on tõesti raske, kuid rindel pole see kunagi teistsugune ja see nõuab Ukraina sõjaväelt iga päev maksimaalset pingutust.
Samas märkis ülemjuhataja, et Ukraina väed jätkavad kõrgendike ja kaitse jaoks oluliste alade oma kontrolli all hoidmist.
"Meie eesmärk on ära hoida oma territooriumi kaotus, kurnata vaenlast nii palju kui võimalik, tekitada talle võimalikult palju kaotusi, moodustada ja valmistada ette reservid pealetungiks," selgitas Sõrskõi.
Ukraina hävitas öö jooksul 84 Vene õhusihtmärki
Ukraina kaitsevägi hävitas ööl vastu reedet toimunud Vene õhurünnaku tõrjumisel 84 erinevat sihtmärki, ütles Ukraina õhujõudude komandör Mõkola Oleštšuk.
Tema sõnul korraldas Venemaa öösel võimsa rünnaku Ukraina kütuse- ja energeetikataristule, saates teele 99 erinevat raketti ja drooni.
Tema esitatud andmete kohaselt lasid Vene väed Kurski oblastist Ukraina suunas välja 60 Iraani päritolu drooni Shahed-136/131, millest 58 suutis õhutõrje alla tulistada.
Venemaa Rjazani oblastist lasti kolmelt ründelennukilt MiG-31K välja igaühest üks ballistiline rakett Kh-47M2 Kinžal.
Okupeeritud Krimmi poolsaarelt saatsid Vene väed teele kaks ballistilist raketti Iskander-M.
Venemaa Kurski oblastist lasti välja neli Iskander-K tüüpi tiibraketti, mille Ukraina suutis maha võtta.
Venemaa Belgorodi oblastist tulistati üheksalt sõjalennukilt Su-34 välja kokku üheksa tiibraketti Kh-59, millest viis suutis Ukraina enne sihtmärgi tabamist hävitada.
Venemaal Engelsi lennuväljalt õhku tõusnud 11 strateegiliselt pommitajalt Tu-95MS väljatulistatud 21 tiibraketist Kh-101/Kh-555 suutis Ukraina maha võtta 17.
Ukraina teatel osalesid õhutõrjes Ukraina õhujõudude, maaväe, mobiilsete tulegruppide ja elektroonilise sõjapidamise üksused.
Rumeenia leidis Ukraina piiri lähedalt arvatavaid droonitükke
Rumeenia võimud teatasid reedel, et leidsid neljapäeva õhtul Ukraina piiri lähedalt võimalikke droonitükke.
"2024. aasta 28. märtsi õhtul tuvastati Insula Mare a Brailei põllumajandusmaal killud, mis tunduvad olevat pärit õhuseadmest (droonist), " teatas Rumeenia kaitseministeerium avalduses. Samas lisati, et pädevad asutused uurivad droonitükke.
Droonirususid on riigis alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algusest leitud varemgi. Vene relvajõud on rünnanud Doonau jõel asuvat Ukraina sadamataristut. Doonau on kahe riigi vaheline piirijõgi.
Neljapäeval leitud droonitükid asusid umbes 20 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.
Rumeenia võimud teatasid drooni rusude leidmisest ka 2023. aastal, kui Venemaa intensiivistas rünnakuid Lõuna-Ukraina sadamatele, sealhulgas Rumeenia piiri lähedal.
Ehkki Rumeenia võimud rõhutasid, et ilmselt ei võetud riiki tahtlikult sihikule, kutsus Bukarest õhuruumi rikkumisega seoses detsembris välja Venemaa suursaadiku.
NATO-l, mille liige Rumeenia on, on vastastikune kaitsekohustus, kui mõni selle liikmesriik satub rünnaku alla, kuid allianss ja Rumeenia juhid on pärast varasemaid sarnaseid intsidente öelnud, et nad ei ole leidnud tõendeid Rumeenia sihiliku ründamise kohta.
Pühapäeval, 24. märtsil sisenes samuti NATO allianssi kuuluva Poola õhuruumi Vene rakett.
Varssavi teatas reede varahommikul, et tõstis öösel alanud Venemaa raketirünnaku tõttu Ukrainale oma õhujõud kõrgemasse valmisolekusse.
Poola õhujõud suurendasid valmisolekut
Poola ja tema liitlaste sõjalennukid saadeti ööl vastu reedet kiirkorras patrullima, kuna naaberriiki Ukrainat tabas Venemaa massiivne raketirünnak, teatas Poola relvajõudude operatiivväejuhatus.
"Täna öösel täheldatakse Venemaa Föderatsiooni kauglennuväe intensiivset tegevust, mis on seotud Ukraina territooriumil asuvate objektide vastu suunatud raketirünnakutega," teatas Poola operatiivväejuhatus some kanalis X.
Reede varahommikuks oli teatatud juba plahvatustest mitmes Ukraina linnas, sealhulgas Dnipros ja Ivano-Frankivskis.
"Kõik vajalikud protseduurid Poola õhuruumi ohutuse tagamiseks on aktiveeritud," kinnitas Poola väejuhatus.
Informujemy, że dzisiejszej nocy obserwowana jest intensywna aktywność lotnictwa dalekiego zasięgu Federacji Rosyjskiej, związana z uderzeniani rakietowymi samolotów Tu-95, Tu-22 oraz MIG-31 wykonywanymi na obiekty znajdujace się na terytorium Ukrainy.
— Dowództwo Operacyjne (@DowOperSZ) March 22, 2024
Wszystkie niezbędne… pic.twitter.com/M0se909n2V
"Hoiatame elanikke, et Poola ja liitlaste lennukid on aktiveeritud, mille tagajärjel võib olla suurenenud müratase, eriti riigi kaguosas," lisas Poola väejuhatus.
Poola tegevus on oluline seoses mitme juhtumiga, kus Ukraina suunas välja saadetud Venemaa raketid on läbinud ka Poola õhuruumi.
Vene tiibrakett sisenes 24. märtsil Ukraina vastu toimunud suure raketi- ja droonirünnaku ajal Poola õhuruumi ligikaudu 39 sekundiks. Poola sõjavägi teatas, et ei tulistanud seda alla, kuna see ohustanuks kohalikke tsiviilelanikke.
Vene rakett rikkus Poola õhuruumi ka massirünnaku ajal Ukraina vastu 29. detsembril 2023.
Zelenski: Venemaa kavandab Ukrainas uut pealetungi
Ukraina väed on suutnud olukorra eesliinil stabiliseerida, kuid tõenäoliselt valmistab Venemaa lähiajal ette uut pealetungi, rääkis president Volodõmõr Zelenski kolmapäeval intervjuus meediakanalile CBS News, mida vahendas väljaanne Ukrinform.
"Olukord rindel stabiliseerus kevade lähenedes, kuid talvekuud on olnud Ukraina relvajõudude jaoks täis väljakutseid," rääkis Zelenski.
"Oleme stabiliseerinud olukorra. See on parem kui kaks-kolm kuud tagasi, kui meil oli suur puudus suurtükiväe laskemoonast ja erinevatest relvadest," jätkas president. "Aga seda Venemaa suurt ja tohutut vasturünnakut me ei näinud. Neil ei olnud edu," märkis Zelenski.
Ukraina riigipea lisas, et Vene armee on hävitanud Ukrainas täielikult mitmed linnad ja külad, mille käigus nautis näiliselt lõputut rakettide ja mürskude varu.
"Meil ei olnud padruneid, suurtükiväemürske ja palju muid erinevaid asju," ütles Zelenski.
Presidendi sõnul vajab Ukraina viivitamatult abi, kuna mai lõpus või juunis on oodata uut suurt Venemaa pealetungi.
"Ja enne seda ei pea me mitte ainult valmistuma, vaid ka olukorda stabiliseerima," jätkas Zelenski.
"Meie toetajad on vahel tõeliselt õnnelikud, kui me oleme olukorra stabiliseerinud, aga sellest ei piisa. Ei, ma ütlen, et vajame abi nüüd," toonitas president.
Ukraina riigipea tõdes, et suurtükiväe kurnamissõjas on Venemaal mitte ainult suurem tulejõud, vaid ka pikema ulatusega tulejõud. Lisaks tunnistas Zelenski, et sõjal Gaza sektoris on rahvusvaheline mõju.
Zelenski hoiatas, et kui Ukraina kaotab, siis Venemaa diktaator Vladimir Putin sellega ei peatu. "Venemaa sõda võib tulla Euroopasse ja Ühendriikidesse," sõnas Ukraina president.
Venemaa ründas rakettidega Ukraina energiasektorit
Venemaa korraldas ööl vastu reedet raketi- ja droonirünnaku Ukraina energiataristu vastu, milles said kahjustada soojus- ja hüdroelektrijaamad, teatas Ukraina elektrivõrgu operaator Ukrenergo reedel.
"Öösel tegid venelased taas massilise ja kombineeritud rünnaku energiarajatiste pihta," ütles Ukrenergo sõnumirakenduses Telegram.
"Kesk- ja läänepiirkondade soojus- ja hüdroelektrijaamad said kahjustada," lisas ettevõte. Ukrenergo märkis, et riigi kaguosas asuvas Dnipropetrovski oblasti jaamades rakendati hädaseiskamisi.
Ukraina suurima eraelektriettevõtte DTEK teatel tabasid Vene õhurünnakud reedel kolme tema soojuselektrijaama. "Seadmed said tõsiselt kannatada. Pärast rünnaku lõppemist asusid energeetikud kahjustusi koheselt parandama," teatas ettevõte sõnumirakenduses Telegram.
Ukraina televisioon teatas hommikul, et Ivano-Frankivski ja Hmelnõtski oblastis ning Dnipro linnas kuuldi plahvatusi, kui Ukraina õhuruumis märgati Vene tiibrakette.
Ulatuslikud rünnakud, millest suurim toimus eelmisel reedel, on juba põhjustanud suurt kahju Ukraina energiatootmise ja ülekandetaristule, sundides Kiievit peatama elektrienergia ekspordi ja toetuma impordile.
Šmõhal: Vene õhurünnakutes sai kahjustada energiataristu kuues piirkonnas
Venemaa öise õhurünnaku tagajärjel sai kahjustada Ukraina energiataristu kuues piirkonnas, ütles Ukraina peaminister Denõss Šmõhal.
"Täna öösel jätkas Venemaa oma barbaarseid rünnakuid Ukraina energiasüsteemi vastu. Dnipropetrovski, Vinnõtsja, Ivano-Frankivski, Lvivi, Tšerkassõ ja Tšernivtsi piirkondade energiataristu on kahjustatud. Mõnes piirkonnas rakendati avariiseiskamisi," kirjutas Šmõhal sotsiaalmeediakanalis Telegram.
Peaminister rõhutas, et Ukraina vajab kriitilise infrastruktuuri kindlustamiseks ja elanikkonna kaitsmiseks rohkem õhutõrjesüsteeme. "See on meie rahvusvaheliste partneritega suhtlemise põhiteema," märkis ta.
Rootsi kaalub oma hävitajate Gripen andmist Ukrainale
Rootsi ei välista võimalust tarnida Ukrainale oma hävitajaid Gripen, ütles Rootsi kaitseminister Pal Jonson neljapäeval Stockholmis ajalehele The Kyiv Independent antud intervjuus, lisades, et arutlused selle üle käivad.
Rootsi on varasemalt kõhelnud oma reaktiivlennukite tarnimisel Ukrainale, rõhutades, et enne seda peab ta NATO-ga ühinema. Rootsi liitus alliansiga 7. märtsil, mis avas potentsiaalselt ukse lennukite üleandmiseks.
"Arutlused käivad ja need toimuvad hävitajate koalitsioonis," ütles Jonson.
Minister meenutas, et ka Rootsi on osa liitlaste algatatud hävituslennukite koalitsioonist, mis aitab Ukrainal hankida USA-s toodetud hävitajaid F-16 ja pakkuda Ukraina pilootidele vajalikku väljaõpet nende kasutamiseks.
Jonson kommenteeris ka hiljutist Financial Timesi artiklit, milles väideti, et USA kutsus Ukrainat üles lõpetama rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu.
"Meie seisukoht on, et Ukrainal on õigus end kaitsta, kuna ta on ebaseadusliku ja provotseerimata rünnaku all," ütles Jonson. "Rahvusvaheline seadus annab teile (Ukrainale) õigused, mida vajate enda kaitsmiseks."
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 820 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 440 790 (võrdlus eelmise päevaga +820);
- tankid 6922 (+8);
- jalaväe lahingumasinad 13 264 (+27);
- suurtükisüsteemid 10 991 (+28);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1023 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 735 (+6);
- lennukid 347 (+0);
- kopterid 325 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 8656 (+56);
- tiibraketid 2022 (+5);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 14 645 (+50);
- laevad / paadid 26 (+0);
- allveelaevad 1 (+0)
- eritehnika 1807 (+7).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael
Allikas: The Kyiv Independent, BNS, Reuters, Lega.net, Ukrinform.net
