Märtsi keskpaigast kuni aprilli keskpaigani toimuvad üle Eesti kliimaseaduse avalikud arutelud ehk arvamusrännak. Kuidas rahvamajades kogutud mõtted seadusesse jõuavad ja kuidas arutelud üles leida, selgitas saates "Uudis+" kliimaministeeriumi arvamusrännakute koordinaatori Silver Sillak.

Kuna arutelud toimuvad aprilli keskpaigani, on viimane aeg on küsida, millal jõuab rännak minu kodukanti.

Kust saab infot, millal ja kuhu rahvamajja tasub minna, et ka arvata?

Seda infot saab meie veebilehelt arvamusrannak.ee. Seal on selline alaleht nagu "avalikud arutelud". Seal on üles pandud nende arutelude toimumisajad ja kohad, mille arutelujuhid on soovinud teha avalikuks ehk kus kõik saavad osaleda.

Lisaks on meil veel hulk selliseid nii-öelda kinniseid või poolkinniseid arutelusid, kus arutelujuhtidel on oma seltskond juba olemas ja nad kedagi juurde võtta ei soovinud.

Nendest aruteludest tulebki see arvamusrännak kokku. Arvamusrannak.ee lehel saab vaadata, kus veel on võimalus osaleda.

Seal on kirjas, et arutelud toimuvad veel ainult Moostes ja Raplas – rohkem ei olegi. Kas minu ootused olid valesti juhitud, et igas rahvamajas saame nüüd koos kliimaseadust teha?

Arvamusrännaku formaat on kaasamisvorm, mis on mõeldud välja riigikantselei ja Kasvulava koostöös paar aastat tagasi, selleks, et "Eesti 2035" strateegia ja tegevuskava jaoks koguda ideid ja ettepanekuid.

See vorm on selline, et igaüks saab tulla arutelujuhiks ja korraldada oma arutelu. Meie sellele piiranguid ei pane. Anname ette ainult üheksa aruteluteemat ja pakume arutelujuhtidele koolitust, et anda neile metoodika, kuidas arutelu läbi viia. Meie ei ütle, kus ja kellega ja kui mitu arutelu nad peavad pidama. Nad võivad pidada neid nii oma sõpradega saunalaval kui ka suure seltskonnaga rahvamajas.

Seekord registreeris ligi 45 arutelujuhti ja nagu ma ütlesin, siis osa arutelusid neist on avatud, osa on kinnised. Suur osa neist on peetud, mõned on veel jäänud – selline see seis praegu on.

Vaatasin avatud aruteludest, et Tallinna-Tartu maanteest ida pool ei ole ühtegi arutelu. Mis te arvate, millest see võib tulla? Kas oligi ootus, et toimub üheksa avalikku arutelu?

Meie ootus oli, et toimuks kuskil 40 kuni 50 arutelu, mille me ka täitsime. Selles mõttes oleme rahul. Osa neist on suuremad, osa neist on väiksemad. Ja meil on arutelusid peaaegu igas Eesti osas.

Tõesti ida pool on natuke vähem. Ilmselt seal mängis rolli ka see, kui hästi tegime kommunikatsiooni ja teavitustööd. Vene keeles me tõesti väga palju ei teinud – võib-olla see oli põhjus. Aga võib-olla seal on ka huvi olnud juba varem suurem nende teemade vastu. Neid teemasid on seal üsna kaua juba arutatud. Näiteks seoses õiglase ülemineku fondi ja kavaga Ida-Virumaal. Võib-olla see oli ka üks põhjus.

Kas varem planeeritud suur üle-eestiline kampaania jäi ära?

Ei, see ei jäänud ära. Tegime seda oma kanalites – veebilehel ja sotsiaalmeedias, saatsime otsekutseid inimestele, kes eelmisel arvamusrännakul osalesid, saatsime palve levitada infot erinevatele sellistele katuseorganisatsioonidele, alates vabaühenduste liidust jne. Selles mõttes me seda tegime.

Kindlasti oleks saanud rohkem teha. Aga neid võimalusi osaleda ja kaasa rääkida kliimaseaduse osas tuleb kindlasti ka veel. See oli ainult üks vorm, mida me inimestele pakkusime.

Mitmed inimesed on kogunenud ja ka arvanud. Näiteks Taevaskoja külamajas toimus arutelu, kus kohal oli vähemalt 10 inimest, ja kui uskuda külaseltsi sotsiaalmeedia lehekülge, siis jagus juttu kolmeks tunniks – räägiti nii turbatootmisest, rohepesust, muru niitmisest kui ka ühistranspordist, ja sealt saadeti ministeeriumile ka ettepanekuid.

Näiteks nad tõid oma sotsiaalmeedias välja ettepaneku, kuivõrd iga Facebooki- postitus ja foto veebi üleslaadimine lennutab õhku süsihappegaasi, siis võiks hakata selle pealt maksu koguma või seda muul moel piirama.

Kuidas ja millal jõuab see ettepanek kliimaseaduse koostajate lauale ja kuidas on sellel lootust kliimaseaduse koostamist mõjutada?

Jah, selle konkreetse ettepaneku puhul, mida te ette lugesite, ma võib-olla ütleks naljaga pooleks, et võib-olla siis on hea, et me liiga suurt kampaaniat ei teinud – digiprügi hoidsime kokku. Aga nali naljaks.

Näeme, et nendest aruteludest saab tulla kolme tüüpi ettepanekuid. Ühed on need, mida me kohe saame kliimaseaduse koostamise juures arvesse võtta. Nendega on kõige paremini.

Kuna kliimaseadus teiste riikide eeskujul tuleb mitte väga pikk ja pigem nagu raamseadus, siis teist tüüpi ettepanekud on need, mida saame arutada ja arvesse võtta siis, kui lähtuvalt kliimaseadusest hakatakse muutma teisi valdkondlikke seadusi või arengukavasid. Need muudatused lähitulevikus hakkavad pihta ja nende ettepanekute juurde tuleme siis tagasi.

Siis on kolmandat liiki ettepanekud, mida väga palju ilmselt ei ole. Aga kui tõesti näeme, et on ettepanek, mida on ebarealistlik ellu viia, siis sellest me ka anname teada.

Kuhu kliimaseaduse koostamise protsessis paigutuvad arvamusrännakutel kogutud ettepanekud? Millal ja kas hakatakse neile tegema sotsiaalmajanduslike mõjude hinnanguid, et neid ekspertgruppide töös välja pakutud ettepanekutega võrrelda või võrdväärselt vaadata?

See oleneb natuke nende ettepanekute liigist. Kui need ettepanekud on sellised põhimõttelised, siis saame kindlasti kaaluda, kas neid kirja panna kliimaseadusesse.

Kliimaseadusesse tulevadki suures osas sellised üldised kliimapoliitika kujundamise põhimõtted, mille alusel tulevikus hakkame neid konkreetseid meetmeid rakendama, ja ka kust see raha tuleb – selliseid asju kindlasti saame kliimaseaduse koostamise käigus kohe arvesse võtta.

Kui need ettepanekud on väga detailsed. Näiteks nagu need meetmed ja tegevused, mis on ajakirjandusest läbi käinud, siis need ise kliimaseadusesse kirja ei lähe.

Neile tehakse sotsiaalmajanduslike mõjude hinnang, et arutada, kus valdkonnas need meetmed on siis nii-öelda vähem koormavad, aga tooksid samas rohkem süsinikuheite vähendamist. Saan ma õigesti aru, et arvamusrännakutel kogutud süsinikuheite vähendamise mõtted läbivad samasuguse protsessi?

Jah, ma arvan, et nende osas peame vaatama peale, mis on selline tegevus või ettepanek, millel võib olla oluline mõju. Siis saame teha mõjuhinnangu ja seda kliimaseaduse seletuskirjas kajastada.

Kliimaseaduse eelnõu peaks välja tulema mai alguses. On see kindel, et nad kõik selle paki nüüd koosmõju hinnangutega kätte saavad?

Jah – meil on mai alguses tulemas ka arvamusrännaku arutelujuhtidele seminar, kus kutsume nad ministeeriumisse. Kohal on ka meie asekantslerid ja teised poliitika kujundajad. Saame koos need olulisemad ettepanekud läbi arutada ja vajadusel täpsustada ning läbi rääkida, kus ja kas me saame neid kohe arvestada ja mis kujul.

Ja siis juba tuleme välja selle kliimaseaduse eelnõu ja seletuskirjaga.

Ma olen nõus, et ajakava meil on ette antud väga tempokas. Üritame sellega hakkama saada nii hästi kui võimalik.