Setomaa keskus Värska on täpselt samamoodi nagu teisedki äärealad nn kuldsetele ringidele doonoriks, kust tööealine elanikkond läheb minema ja ühes nendega ka maksuraha. See on tekitanud ebavõrdse olukorra, kus kohapeale on jäänud vananev elanikkond ja omavalitsustel on järjest raskem pakkuda teenuseid.

Setomaa vallavanem Raul Kudre võrdleb arenguvahet rongiliiklusega.

"Üks on selline aeglane nagu meie raudtee – ühel lubab 100 kilomeetrit tunnis sõita, teisel 160. Linnad nagu Tallinn ja Tartu piirkond ja ümbruse vallad kihutavad nagu kiirrong ülespoole, muu Eesti kasv on oluliselt madalam," kirjeldas ta.

Siiani on omavalitsused saanud üksikisiku tulumaksust peaaegu 12 ja pensionidelt makstavast tulumaksust 2,5 protsenti. See tähendab, et piirkondades, kus vanurite osakaal tõuseb, jääb maksuraha järjest vähemaks. Et omavalitsuste ebavõrdset arengutempot natukenegi tagasi tõmmata, käis endine regionaalminister Madis Kallas välja ettepaneku jagada omavalitsuste tulu ümber nii, et järgmise viie aasta jooksul võrdsustatakse järk-järgult omavalitsustele tööealiste ja pensionäride pealt makstava tulumaksu osad 10,23 protsendi peale.

Põlva vallale tähendaks see uuel aastal lisatulu 184 000, Setomaa vallale aga 49 000 eurot.

"Meie jaoks on iga 100 000 väga suure tähendusega, rääkides kohalikest teedest või mingitest teenustest. Sest paraku ongi nii, et see rahvastiku vähenemine ja vananemine toob kaasa selle, et me oleme igal aastal kuskilt kokku tõmmanud," sõnas Põlva vallavanem Martti Rõigas.

"Ütleme nii, et loomulikult see meid abistab. See pidurdab tulude-kulude ja põhitegevuse tuludega hakkama saamist, seda vahet see selgelt aitab, aga see ei lahenda kõiki olukordi," rääkis Kudre.

Tulude ümberjagamise plaan on saanud Robin Hoodi nime, sest piltlikult öeldes jagatakse ümber rikaste omavalitsuste tulevasi tulusid. Aga kes on rikas ja kes vaene?

"Kõik need omavalitsused, kes piirnevad Tallinnaga ja Tallinn ise ja sisuliselt kõik need omavalitsused, kes piirnevad Tartuga ja Tartu ise, lähevad sellesse kategooriasse, kes on kasvupiirkonnad. Ja kahjuks sisuliselt kõik ülejäänud on need, kes on kahanevad piirkonnad. Viimase hinnanguliselt 20 aastaga kuskil 150 000 inimest on liikunud ülejäänud Eestist nendesse kahte piirkonda," selgitas Madis Kallas.

Rikastele ju Robin Hood ei meeldinud ja ega nüüdki teistmoodi ei ole.

"See, et Tartu linn selle reformi kavatsusega hakkab vähem tulu saama, on kahtlemata meile ebameeldiv," tõdes Tartu linnapea Urmas Klaas.

Uuel aastal kaotaks Tartu linn selle plaani tõttu pea 800 000 eurot, edaspidi veelgi rohkem.

"Me peame üle vaatama oma lepingud, mis on linna erinevate tööde jaoks tehtud. Võib-olla mõnda toetust me ei saa enam välja anda. Kindlasti me ei saa ühistransporti praegu edasi arendada, sest see on väga kallis ja selleks raha lihtsalt ei ole," selgitas Klaas.

Tartu meeril on vähe usku, et see plaan aitaks muuta demograafilist olukorda. Tema sõnul tuleks äärealade järeleaitamiseks leida muid lahendusi.

"Näiteks peaks tõsiselt mõtlema, mis on need tegurid, mis aitaksid seal majandust arendada, mis oleks need tingimused, mis kutsuks ettevõtteid sinna ka töökohti looma," ütles ta.

"Kõrvalt tulevad argumendid, et see ikka ei sobi, tuleb lahendada kuidagi muudmoodi, aga seda kuidagi muudmoodi me oleme mitukümmend aastat rääkinud, et kuidagi muudmoodi. Ja teist konkreetset paremat plaani ei ole," märkis Rõigas.

Klaas toob välja sellegi, et Robin Hoodi ajastus on väga halb, kuna intressid on jätkuvalt laes ning hooldereform on näiteks Tartule toonud 1,8 miljoni euro suuruse lisaväljamineku. Need samad mured kummitavad ka äärealade omavalitsusi ainult selle vahega, et nõrgematel on see hinge täiesti kinni tõmmanud.

"On kuulda olnud, et me ei suuda enam nii-öelda oma tuludest investeerida. Aga meie siin ei suuda enam ammu oma tuludest investeerida, meil on kõik investeeringud kas laen või toetus. Siin ei olegi seda, et meil jääb oma vahendeid üle investeerimiseks. Ja meie lapsed tahavad samamoodi värskeid koolimaju, värskeid lasteaedu. Me ei saa öelda, et tulge maale, aga meil on siin kõik siuke lipa-lopa ja lagunenud," ütles Rõigas.

Mis efekti see Robin Hood peaks andma nendele omavalitsustele, kes hakkavad nüüd juurde saama?

"See võiks tagasi anda mingi usu. Mulle endale tundub, et paljud Eesti piirkonnad on sisuliselt loobunud, et noored on üha rohkem ja rohkem sealt ära kolimas, eakad loodetavasti veel paarkümmend aastat katavad seal selle rahvastiku ilusasti ära, aga selline usu küsimus, et kas me näeme igal pool Eestis elu," ütles Madis Kallas.

Valitsus on teinud põhimõttelise otsuse, et tulude ümberjagamise seadust hakatakse väljatöötama. Ühes sellega peaks töösse minema ka seadused, mis lubaks kohalikel omavalitsustel kehtestada kohalikke makse.

"Probleem on selles, et kui algselt on juttu olnud sellest, et need reformid peavad käima käsikäes, et kui meilt võetakse ka tulusid vähemaks, siis teiselt poolt need võimalused saamata jääv tulu siis ka tagasi teenida, on kavandatud mõni aasta kaugemale – 2026, 2027," rääkis Klaas.

Kes võidab ja kes kaotab?

"Aktuaalne kaamera. Nädal" vaatas Eesti halduskaardile otsa, et näha, kellelt Robin Hood võtab ja kellele annab.

Eestis on 79 omavalitsust ja neist 17 on sellised, kus on tööealiste elanike osakaal ja palgatase kõrgem ning kelle tulud välja käidud süsteemiga vähenevad.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi andmetel on nendeks oodatult Tallinna linn ja linna ümbruse nii-öelda kuldse ringi vallad Harjumaal. Tallinna senine tulu kahaneks 8,46 miljoni euro võrra ning näiteks Rae vald jääks ilma 727 000 ja Viimsi 694 000 eurost. Ka Tartu tulud jääksid senisega võrreldes 794 000 euroga miinusesse võrreldes käesoleva aastaga.

KAOTAJAD (kohalike omavalitsuste prognoositav muutus 2025. aastal):

HARKU -521 000 €
JÕELÄHTME -187 000 €
KEILA -202 000 €
KIILI -191 000 €
KOSE -36 000 €
RAASIKU -38 000 €
RAE – 727 000 €
SAKU -328 000 €
SAUE -703 000 €
TALLINN -8 459 000 €
VIIMSI -694 000 €
KOHILA -21 000 €
KAMBJA -153 000 €
KASTRE -12 000 €
LUUNJA -26 000 €
TARTU VALD -86 000 €
TARTU LINN -794 000 €

Võitjate sekka võib arvata kõik teised kohalikud omavalitsused. Suurimad võitjad oleksid Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve linn. Aga esikümnesse mahub ka Tallinna külje all asuv Maardu, mis saaks juurde 234 000 eurot.

VÕITJAD (kohalike omavalitsuste prognoositav muutus 2025. aastal):

NARVA +974 000 €
PÄRNU +597 000 €
KOHTLA-JÄRVE +585 000 €
SAAREMA VALD +399 000 €
SILLAMÄE +264 000 €
VILJANDI +235 000 €
MAARDU +234 000 €
VALGA VALD +233 000 €
JÕGEVA VALD +231 000 €
HAAPSALU +205 000 €

Kurioosumina võib aga välja tuua, et kõige vähem toob see muutus järgmisel aastal eelduslikult tulu juurde Vormsile ja Nõo vallale. Vastavalt 16 000 ja 13 000 eurot. Ning Ruhnu vald ei saa kava kohaselt esimestel aastatel midagi juurde ega kaota ka.

VORMSI +16 000 €
NÕO +13 000 €
RUHNU 0 €