Oluline 22. aprillil kell 22.05:

- Budanovi hinnangul olukord rindejoonel lähinädalail halveneb;

- Venemaa ründas Harkivi teletorni;

- USA võib saata raketisüsteeme ATACMS juba lähiajal Ukrainasse;

- Biden lubas Zelenskile USA sõjalise abi kiiret kohalesaatmist;

- Ukraina eitab, et Vene väed vallutasid Novomõhhailivka;

- Kiievit külastab USA kongressi delegatsioon;

- Slovakid kogusid Ukrainale mürskude tarvis kolm miljonit eurot;

- Zelenski sõnul tahab Venemaa Tšassiv Jari vallutada 9. maiks;

- Taani annab Ukrainale kõik lubatud F-16 hävitajad.

Venemaa ründas Harkivi teletorni

Venemaa korraldas õhurünnaku Harkivi teletorni pihta, mis põhjustas häireid TV-signaalis, ütles oblasti kuberner Oleg Sõnjehubov.

Sotsiaalmeedias avaldatud videol on näha, et rünnaku tagajärjel murdub 240 meetri kõrguse telemasti ülemine osa.

Telesignaali häired on kõikjal oblastis. Rünnakus ükski inimene teadaolevalt kannatada ei saanud.

Venemaa ründas Harkivi teletorni mitmel korral ka sissetungi alguses kaks aastat tagasi.

The Kharkiv TV Tower in Northeastern Ukraine was Destroyed this morning after being Struck by several Russian Rockets causing its Spire to Collapse, since the Strike there have been several Reports of Television and Cell Disruptions throughout the Kharkiv Region. pic.twitter.com/zvoXExm7F9

— OSINTdefender (@sentdefender) April 22, 2024

Budanov: olukord rindel tõenäoliselt lähinädalatel pidevalt halveneb

Olukord rindel tõenäoliselt lähinädalatel Ukraina jaoks pidevalt halveneb, ütles sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov esmaspäeval avaldatud intervjuus.

"Minu arvates ootab meid lähitulevikus üsna raske olukord," ütles Budanov Briti ringhäälingu BBC Ukraina teenistusele.

"Kuid see ei ole katastroofiline ja me peame seda mõistma. Viimsetpäeva ei juhtu, nagu paljud inimesed seda praegu räägivad. Probleemid algavad mai keskpaigast. Ma räägin eriti rindest. Mai keskel, juuni algul saab olema raske periood," hoiatas Budanov.

Biden lubas Zelenskile USA sõjalise abi kiiret kohalesaatmist

USA president Joe Biden lubas esmaspäevases kõnes Ukraina kolleegile Volodõmõr Zelenskile, et Ühendriigid saadavad pärast paketi heakskiitmist senatis sõjalise abi kiiresti kohale.

Valge Maja andmetel rõhutas Biden USA jätkuvat pühendumust Ukraina kaitsmisele Venemaa sissetungi vastu.

USA president lisas, et pakub ühtlasi kiiresti välja uusi olulisi julgeolekuabipakette, et rahuldada Ukraina kiireloomulisi lahinguvälja ja õhukaitsevajadusi.

Eeldatakse, et USA senat võtab teisipäeval vastu 61 miljardi dollari suuruse abipaketi, mille esindajatekoda eelmisel nädalal heaks kiitis.

Ukraina eitab, et Vene väed vallutasid Novomõhhailivka

Olukord Donetski oblastis asuvas Novomõhhailivkas on pingeline, kuid kontrolli all, ütles Ukraina 79. dessantväe brigaadi pressiesindaja Kyiv Independentile.

Venemaa väitis esmaspäeval, et nende väed on Novomõhhailivka vallutanud.

Novomõhhailivka asub kümmekond kilomeetrit lõuna pool okupeeritud Mariinkast.

Pressiesindaja sõnul teevad Vene väed pidevalt rünnakuid Ukraina positsioonidele, nii soomuksõidukitega kui ka ilma.

Sama brigaad teatas eelmisel nädalal, et Vene väed on kaotanud Novomõhhailivka all poole aastaga 300 ühikut varustust ning et Vene vägedel on sinna toodud 30 000 sõdurit.

Norra plaanib abi Ukrainale märkimisväärselt suurendada

Norra plaanib abi Ukrainale märkimisväärselt suurendada, ütles esmaspäeval riigi välisminister.

Norra on seni lubanud anda Ukrainale aastatel 2023–2027 75 miljardit krooni ehk 6,4 miljardit eurot sõja- ja tsiviilabi.

Peaminister Jonas Gahr Støre vihjas nädalavahetusel, et seda summat võidakse suurendada.

"Me räägime märkimisväärsest tõusust, mis on tõesti märkimisväärne võrreldes ka sellega, mida me juba oleme teinud," ütles välisminister Espen Barth Eide pressikonverentsil Oslos.

Läinud nädalal Ukrainat väisanud minister lisas, et täpse summa osas otsust veel tehtud ei ole.

Ukrainal on puudu nii laskemoonast kui sõduritest, samas kui Vene väed jätkavad pealetungi.

"Häirekellad on kõlanud üle lääne... On arusaamine, et me kõik peame rohkem tegema ja keegi ei ole teinud piisavalt," ütles Barth Eide.

"Me peame tõsiselt vaatama, kuidas see strateegiliselt lõppeb, ja Venemaa võit ei ole variant," lisas ta.

Norra on suur nafta- ja gaasitootja ning sai tohutut kasu Vene agressioonisõja põhjustatud hinnakasvust. Riik on ka üks suuremaid Ukraina toetajaid, näitab mõttekoja Kieli Instituut pingerida.

Slovakid kogusid Ukrainale mürskude tarvis kolm miljonit eurot

Slovakkia kodanikud kogusid ühisrahastuse kaudu üle kolme miljoni euro, et toetada Tšehhi valitsuse algatust osta Ukrainale sadu tuhandeid suurtükimürske.

Rahakogumisprojekti "Munícia pre Ukrajinu" veebilehel öeldakse, on algatusega liitunud juba umbes 50 000 annetajat.

"Erakordne uudis Slovakkiale ja meie naabrile Ukrainale. Kodanike rahakogumine Ukrainale suurtükimürskude ostmiseks on jõudnud uude järku, kolme miljoni euroni. Kui seda ei tee valitsus, teeme seda meie!" kirjutatakse sotsiaalmeedias.

Korraldajad märkisid, et raha kogumine jätkub, ja kutsusid üles jätkama seda ukrainlaste jaoks üliolulist algatust.

Kiievit külastab USA kongressi delegatsioon

Kiievisse saabus esmaspäeval USA kongressi delegatsioon, millesse kuuluvad nii vabariiklaste kui ka demokraatide esindajad, vahendas portaal Unian Ühendriikide Ukraina saatkonna teadet.

Diplomaatiline esindus märkis, et neil on hea meel tervitada kongressi mõlema erakonna esindajatest delegatsiooni, kuhu kuuluvad kongresmenid Thomas Kean noorem, Bill Keating, Madeleine Dean ja Nathaniel Moran.

"Teie visiit on järjekordne meeldetuletus, et meie pühendumus Ukrainale on vankumatu," rõhutas saatkond.

20. aprillil kiitis USA esindajatekoda heaks Ukrainale antava sõjalise ja rahaabi seaduse eelnõu. Enne dokumendi sisulist läbivaatamist lükkasid kongressi liikmed tagasi neli Kiievi abistamise vastaste muudatusettepanekut.

Selle tulemusena näeb seadus ette kogu abipaketi andmise Ukrainale summas 60,84 miljardit dollarit.

Osa 13,8 miljardist, mis kulutatakse tööstusest relvade ostmiseks, saab kasutada ainult käesoleva aasta lõpuni. Ülejäänu võib kulutada garanteeritult enne järgmise majandusaasta lõppu – 2025. aasta septembrist 2026. aasta septembrini

USA võib saata raketisüsteeme ATACMS juba lähiajal Ukrainasse

USA esindajatekoja poolt heaks kiidetud uue abipaketi raames antakse Ukrainale kaugmaa raketisüsteemid ATACMS, mida saab sisuliselt ära saata nädala jooksul, teatas demokraadist senaator Mark Warner pühapäeval meediakanalile CBS News.

Ukrainas juba asuvad raketisüsteemid ATACMS suudavad tabada umbes 170 kilomeetri kaugusele. Pikema ulatusega versioonide puhul suureneb löögikaugus umbes 300 kilomeetrini.

Abipakett vajab veel senati heakskiitu ja Bideni allkirja. Senat peaks selle küsimuse üle hääletama lähipäevil.

Tänu usaldusväärsele logistikale võib USA sõjaline abi jõuda Ukrainasse väga kiirelt, vahendasid meediakanalid Associated Press ja New York Times juba päev varem Pentagoni pressiesindajat Patrick Ryderit.

Zelenski sõnul tahab Venemaa Tšassiv Jari vallutada 9. maiks

Venemaa kavatseb Donetski oblastis asuva Tšassiv Jari vallutada 9. maiks, kuid kui Ukraina relvajõud vastu peavad, siis see neil ei õnnestu, ütles pühapäeval president Volodõmõr Zelenski intervjuus meediakanalile NBC News.

Zelenski andmetel kavatseb Venemaa 1. juuniks mobiliseerida 300 000 võitlejat ja enne 9. maid Tšassiv Jari hõivata.

Ka sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed jätkavad Tšassiv Jari suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Lahingud käivad Tšassiv Jarist kirdes asuva Bohdanivka lähistel. Ukraina esindajad kinnitasid, et Vene väed pole Tšassiv Jaris kanda kinnitanud.

Üks Ukraina ohvitser teatas, et riigi väed suudavad Tšassiv Jari kaitsta ning Vene väed pole veel ka Ivanivsket (Tšassiv Jarist kagus) täielikult vallutanud. Tšassiv Jari suunal tegutsevad ka Vene Spetsnazi üksused. Samuti asuvad piirkonnas veel ka Vene õhudessantväelased (VDV). 

Taani annab Ukrainale kõik lubatud F-16 hävitajad

Taani annab Ukrainale kõik varasemalt lubatud hävitajad F-16 ja need peaksid kohal olema sel suvel, ütles pühapäeval Taani suursaadik Ukrainas Ole Egberg Mikkelsen.

Intervjuus veebiväljaandele WeAreUkraine küsiti diplomaadilt, kas Ukraina peaks muretsema hiljutiste uudiste pärast, et Taani müüs Argentinale 24 seda tüüpi hävitajat.

"Ärge muretsege, sest Ukrainale saadetakse kindlasti lennukeid. See on kogu meie F-16 lennukipark, mis on praegu kasutusest kõrvaldatud, kuna saame uue põlvkonna F-35 lennukid," kinnitas Mikkelsen.

Suursaadiku sõnul toimetatakse osa hävitajaid Argentinasse, kuid Ukraina saab selle arvu, milles kokku lepiti.

"Pole põhjust muretseda, sest F-16 tarnitakse nagu lubatud," rõhutas Mikkelsen.

Eelmisel suvel teatas taani 19 USA hävitaja F-16 andmisest Ukraina armeele.

Taani teatas eelmisel nädalal ühtlasi uue, ligi 300 miljoni euro väärtusega sõjalise abi paketi eraldamisest Ukrainale, raha kasutatakse muu hulgas laskemoona ja droonide ostmiseks ning raketikomponentide tootmiseks.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 730 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 460 260 (võrdlus eelmise päevaga +730);

- tankid 7236 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 13 904 (+8);

- suurtükisüsteemid 11 736 (+17);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1046 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 768 (+1);

- lennukid 348 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 9384 (+5);

- tiibraketid 2117 (+2);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 15 812 (+27);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1934 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.