Võrklaev Heremi ettepanekust: peame liikuma laiapindse julgeolekumaksu poole
Kasvavad kaitsekulud ei jäta Eestile muud võimalust kui liikuda laiapindse julgeolekumaksu suunas, ent seda alates 2026. aastast, ütles rahandusminister Mart Võrklaev (RE) kommenteerides kaitseväe juhataja ettepanekut tõsta kaitsekulud viie protsendini SKP-st.
Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ütles esmaspäeval Vikerraadio "Välistunnis", et järgneval kahel aastal tuleks tõsta Eesti kaitsekulud viiele protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP), et osta 1,5 miljardi euro eest vajalikku laskemoona, mis võimaldaks sõja pidamist vaenlasega mitte kontaktis olles, vaid kaugemal. Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm lisas, et 1,5 miljardi suurune summa ei ole puudu ideaalist, vaid miinimumist ja hädavajadusest.
Rahandusminister Mart Võrklaev kommenteeris ERR-ile, et kui rääkida viiest protsendist SKP-st kaitsekuludele, siis see peaks tähendama täiendavaid katteallikaid riigieelarvele maksumuudatuste arvelt. Ta ütles, et praeguse maksubaasi juures see tehtav ei ole.
"Vaadates meie riigieelarve seisu ja kulutusi, mida me teeme riigikaitsele, laiapindsele julgeolekule - siseturvalisus, eestikeelne haridus, sotsiaalvaldkond - on meil vaja täiendavaid maksutulusid. Selleks on mõistlik ja vajalik teha laiapindne julgeolekumaks. Loomulikult selle maksubaas ei ole ju võimalik võtta midagi muud kui olemasolevad või sarnased maksukogumise vahendid. 2025. aastaks me seda ei plaani, sest majandus on alles taastumas. Aga vaadates meie võetud kulutusi alates 2026. aastast, siis ma arvan, et me teistmoodi ei saa," lausus Võrklaev.
"Me peame aru saama riigikaitsemaksu suurusest. Lihtsalt maksu nimi ei too sellisel määral vahendeid. Kõige parem võrdlus on võib-olla mootorsõidukimaks. Kui me räägime eelarvesse kuskil 200 miljoni täiendava tulu toomisest ja me näeme, et ühiskond on selle võrdlemisi valuliselt vastu võtnud, siis kui me nüüd räägiks, et meil on vaja tuua juba praeguste arvutuste järgi 400 miljonit ja kui me poolteist protsenti veel tõstame kaitsekulusid, siis me räägime veel 600 miljonist sinna juurde. Miljard maksu tähendaks viiekordset automaksu. See on see, mis see ühiskonna jaoks tähendaks," rääkis Võrklaev.
Läänemets: Heremi ettepanek on õige suund
Siseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et erakonnas kaitsekulude tõstmist viie protsendini SKP-st veel arutatud ei ole.
"Aga ma olen seda koalitsioonipartneritele juba viimased pool aastat öelnud, et esiteks, meil on vaja riigieelarve korda saada. Ja siis me oleme pakkunud seda riigikaitsemaksu. Ja teisena, me oleme öelnud, et nüüd, kui SKP vähenes, 60 miljonit ju järgmisel aastal on puhtalt raha puudu ainult kaitse poole pealt, siis see raha tuleb kuskilt leida. Ja ma tegelikult toetan seda mõtet. Me peame tagama selle, et Eesti oleks kaitstud ükskõik, mis juhtub," kommenteeris Läänemets.
"Ma arvan, et Heremi ettepanek on õige suund. Kas täpselt viis protsenti või neli protsenti või neli ja pool ja millise aja jooksul, seda saab veel arutada. Ja loomulikult siseministrina ma ütlen, et üks osa peab seal olema ka elanikkonnakaitse, sest me peame inimesi kaitsma nii rindel kui ka tagalas," lisas Läänemets.
ERR küsis Läänemetsa käest ka seda, kust see raha võetakse. "Eestis on ju olukord selline, et kümnele protsendile eestlasest kuulub 60 protsenti varadest. Ma arvan, et nii aus ongi, et tuleb võtta sealt, kus seda on," vastas Läänemets.
Tsahkna: probleem kaitsevõimekusega ei ole ainult Eesti teema
Välisminister ja Eesti 200 esimees Margus Tsahkna loodab Eesti kaitsevõime tõstmisel Euroopa Liidu ühistele otsustele.
"Siin on mitu varianti, mida me praegu juba tegelikult teeme. Esimene on kaitsevõlakiri Euroopa Liidu tasemel. Selle initsiatiivi on Eesti teinud. Poliitiline suunis on viimasel ülemkogul antud Euroopa Komisjonile. See tähendaks 100 miljardit eurot Euroopa Liidu tasemel emiteerida kaitsevõlakirju. Ja see on see koht, kus me võime investeerida kasvõi 10 protsenti, aga üksinda, nominaalselt me ei ole võimelised seda Euroopat kaitsma. See on ühine Euroopa Liidu liikmesriikide vastutus, mida kannavad eelkõige piiririigid nagu meie. See on asi, mis järgmine komisjon kohe peab ära tegema. See annaks kõvasti leevendust Eestile ja teistele regiooni riikidele," rääkis Tsahkna.
"Me oleme tegelikult Euroopa Liidu tasemel ära teinud Covidi ajal nii-öelda
emiteerimise otsuse ja me ei kasutanud kogu seda ressurssi ära. Siin on nüüd ekspertide arvutused, et kui palju on vaja lisaks emiteerida või on see kate juba
Euroopas olemas, mis tähendab seda, et lisakoormust me ei võtagi," lausus ta.
"Teine on Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt. See on küll Ukrainale abi andmine, aga see vabastaks kõvasti ka Euroopa Liidu liikmesriikidel just sedasama enda koormust," lisas ta.
Kolmas asi puudutab Tsahkna sõnul eelarve tasakaalu. "Nagu kõik teavad, siis järgmine aasta on meie prognoos, et me oleme 5,3 protsenti miinuses nominaalselt, mis on Euroopa reeglite rikkumine. Euroopa tasakaalunõue lubab kõige rohkem kolme protsenti miinust. Me ajame praegu Euroopas seda, et kaitseinvesteeringud võetaks tasakaalu arvestusest välja. Sest Eesti riigil ei ole probleem täna likviidsusega, ehk siis sellega, et me ei oleks maksevõimelised, aga me oleme täna tänu eelarveseisule lihtsalt tasakaalust väljas ja me saame menetluse. Ja nüüd me ajamegi seda teemat Euroopas, et kaitseinvesteeringud, mitte kaitsekulud tervikuna, aga investeeringud võetakse tasakaaluarvestusest välja, kuna me oleme julgeolekukriisis ja me peame investeerima," lausus Tsahkna.
"Kui need kolm kokku panna, siis me suudaks oluliselt tõsta oma võimekust
iseenda kaitsevõimesse investeerida ilma selleta, et me paneksime oma ühiskonnale veel lisakoormuse peale," märkis Tsahkna.
ERR küsis Tsahknalt, mida Eesti ise teeb selleks, et seda 1,5 miljardit tagada.
"Me oleme ju teinud suure sammu, me oleme tõstnud kahelt protsendilt 3,2 protsendile kaitsekulud. See on üks samm. Järgmine samm on see, et need ettepanekud tulebki ellu viia. Aga kui ühiskond on nõus maksma rohkem, siis miks mitte tõsta veel kaitsekulutuste protsenti. Aga lihtsalt mina kui endine kaitseminister ütlen selgelt, et see lahenda lõplikult probleemi," vastas Tsahkna.
"Probleem kaitsevõimekusega ei ole ainult Eesti teema, see vajab põhimõttelist suurt muutust ja selleks on see, et Euroopa Liit võtab prioriteediks kaitsevõime tõstmise. Need ettepanekud on laual ja ma ennustan, et neid hakatakse toetama," ütles Tsahkna veel.
Võrklaev: kaitsevõlakirjad tähendavad laenu
Rahandusminister Võrklaev ütles Tsahkna nägemuse kohta, et see tähendab Eestile laenukoormuse olulist tõusu.
"See Euroopa kaitsevõlakirjade temaatika on loomulikult oluline. See on oluline meede selleks, et saada kiiresti tööle kaitsetööstus ja selleks, et hankida laskemoona. Aga kokkuvõttes on see kaitsevõlakiri täpselt samasugune võlg, mis tuleb varem või hiljem riigil tagasi maksta ja riikide maksutulu tuleb jätkuvalt maksumaksja käest. Selles mõttes ei saa lasta end sellest petta," ütles Võrklaev.
Rääkides eelarvereeglites kaitsekuludele erandi tegemisest, ütles Võrklaev, et seda kaaluti klausliga kui kaitseinvesteeringud on ajutised. "Kui vaadata praegust julgeolekuolukorda, siis ei saa enam rääkida, et kaitsekulude tõus on ajutine," rääkis Võrklaev.
"Siis ei saa arvestada sellega, et eelarvereeglites ajutiselt teha erand. Kokkuvõttes on ju eelarvereeglite mõte see, et riik suudaks oma kulutusi katta. Ja kui me läheme ka kaitsekuludele viidates defitsiidist üle, siis me ju võtame selleks igal juhul laenu, laenu intressid on kõrged ja see sööb jälle meie võimekust teha muid asju. Eelarve olukorra ja maksukoormuse mõttes ei ole see pääsetee," lausus Võrklaev.
Venemaa külmutatud varad tuleks ka Võrklaeva sõnul kasutusele võtta, et Ukrainat aidata riigi taas ülesehitamisel ja kaitsmisel, aga Eesti kaitsevõimet tuleb tõsta ikkagi Eesti enda majanduse, maksude ja laenukoormuse rahaga.
Reinsalu: tuleb võtta riigikaitselaenu
Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei ole valitsus aga piisavalt kaitseväe juhataja sõjaliste nõuannetega arvestanud. Reinsalu hinnangul ei vasta Eesti laskemoona hulk praegu ka NATO seatud standarditele.
"Isamaa on veendunud, et see tuleb täita. See on ühekordne kulu ja selleks tuleb olla valmis võtma riigikaitselaenu, mida Euroopa Liidu eelarvereeglite järgi ei pea arvestama Euroopa Liidu võlakoormuse jooksva määra sisse," ütles Reinsalu.
Mõne lisamaksu kehtestamist Reinsalu vajalikuks ei pea.
"Meie jaoks on oluline vastupanuvõime ja seda selliselt, mis vastab minimaalsele suutlikkusele NATO standardite järgi. Ja täna on see puudu. See, mis on tehtud, on sammud õiges suunas, aga mitte piisav," lausus ta.
Põlluaas: Herem oleks pidanud sellele juba varem tähelepanu pöörama
EKRE aseesimees Henn Põlluaas ütles, et EKRE pooldaks samuti riigikaitselaenu võtmist. Ta heitis Heremile ette, et varem ei pööranud kaitseväe juhataja kaitsevõimekuste tõstmisele olulisel määral tähelepanu, mis on viinud olukorrani, kus tuleb teha suuremahulisi erakorralisi väljaminekuid.
"Me peame need summad kuskilt leidma. Tänane ettepanek tõsta kaitsekulud viie protsendi peale ajutiselt on täiesti adekvaatne. Aga seda ei oleks vaja olnud, kui kaitseväe juhataja Herem oleks varem nendele asjadele tähelepanu pööranud," sõnas Põlluaas.
"Kõige õigem oleks võtta riigikaitselaenu, sest meil ei ole aega oodata. Ja seda oleks pidanud tegema juba varem. Siis kui kõik need intressid olid madalad," ütles Põlluaas.
Belobrovtsev: rõhku tuleb panna majandusele
Keskerakonna fraktsiooni liige Vadim Belobrovtsev ütles, et kaitsevõime tõstmisel tuleb panna rõhku majandusele ning ta ei kujuta ette kust puudu olev poolteist miljardit võtta.
"Me kõik saame aru, et julgeolekuolukord on keeruline, Venemaa on pidev oht, aga me peame mõtlema ka selle peale, et kuidas riik hakkab edasi elama. Me ei saa suunata kogu aeg raha just kaitsevaldkonda, sest sinna võib raha suunata lõpmatuseni. Aga me peame hoolitsema selle eest, et meil oleks riik, mida kaitsta. Ja teiseks relvade ja laskemoona soetamise kõrval on oluline ka kaitsetahe," rääkis Belobrovtsev.
"Kui meie riik on viidud olukorda, kus elementaarsed asjad ei ole kättesaadavad ja teenused, mida riik pakub, ei ole kvaliteetsed, siis inimene hakkab mõtlema, et miks ma pean seda riiki kaitsma," lausus ta.
"Me peame eelkõige mõtlema sellele, kuidas me sellest majanduslikust august välja ronime ja majandust elavdame," sõnas ta.
Belobrovtsevi sõnul aitaks raha saada, kui Reformierakond loobuks oma valimislubadusest kaotada maksuküür. Teised võimalikud allikad võiks olla pangamaks ja riigiaparaadi optimeerimine.
Saks: julgeolekukulu tuleb vaadata tervikuna
Hiljuti erakonnaga Parempoolsed liitunud julgeolekuekspert Rainer Saks ütles, et julgeolekukulu tuleb vaadata tervikuna, mitte ainult laskemoona maksumust.
"Ma arvan, et see viis protsenti on väga suur panus ja väga raske on hinnata seda, mis oleks järgmised kulutused, et seda taset hoida," sõnas Saks.
Saksa sõnul peaks valitsus otsustama selle, mis on see optimaalne summa, mida on võimalik praeguses olukorras kulutada.
Saks rääkis, et tema hinnangul on Eestil rohkem aega. "Ega siin riske ka keegi võtta ei tahaks, aga mulle tundub, et see jutt, et nüüd kolme või nelja aasta pärast, et see päris minu hinnangul nii kiiresti ei juhtuks," sõnas Saks.
"Tegelikult olulisem on vaadata seda, et ega me ei sõdi ainult laskemoonaga, mis on mõeldud HIMARS-itele või mingitele suurtükkidele, vaid on vaja vaadata ka, kas piisab õhutõrjest, kuidas jagunevad kogustused meie liitlastega ja mis on konkreetsed kaitseplaanid. Lihtsalt abstraktselt ühe selle summa üle rääkida tegelikult ei ole kohane," lausus Saks.
Kui Heremi nimetatud kulu, on möödapääsmatu, siis tuleb Saksa sõnul teised riigi kulud kokku tõmmata. "Ega siin mingit muud retsepti ei ole. Maitse asi, kas rääkida maksutõusust, aga mina arvan, et Eesti riigis on neid kulutusi küll ja veel mida on võimalik teoreetiliselt kärpida," sõnas ta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Iida-Mai Einmaa