"Impulss": ajateenistusest viilimine kui äri
ETV saate "Impulss" seekordse videoloo peategelane on vastuoluline ärimees, kes aitab noormeestel ajateenistusest pääseda. Kuigi ärimehe tegevus tekitab nii õiguslikke kui eetilisi küsimusi, on kaitseressursside amet võtnud tugevamalt pihtide vahele hoopis tema kliendid.
39-aastane Andrei Vesterinen pole üksnes jurist, vaid ka endine kutseline kaitseväelane, kes teenib juba alates 2017. aastast raha sellega, et aitab noortel meestel ajateenistusest mööda hiilida.
"Ma tean, kuidas need asjad käivad, kuidas see bürokraatia töötab. Inimestel on ülesanne olla vabaduses ja mul on kogemus, kuidas ma võin neid aidata. Ja kui see pluss ja see pluss - tulebki tulemus, et on võimalik ka raha teenida. Ja see on absoluutselt seaduslik meetod," kinnitas Vesterinen.
"Impulss" palus Vesterineni tegevust hinnata ka rahvusvahelisel julgeolekuettevõtjal Jaanus Rahumägil, kelle hinnangul on ärimeeste eesmärk raha teenida ja see pole imekspandav, et selleks kasutatakse ära kõiki seaduselünki.
Vesterineni selgitust mööda üritab tema ettevõte leida viisi, kuidas viia oma klient kaitseressursside ameti tähelepanu orbiidist välja.
"Meie oleme juristid, teie toote meile dokumendid, faktilised asjaolud, me paneme need kõik paika, siis hakkame töötama. Ega me ei ole need, kes võtavad raha ja teevad midagi ebaseaduslikku," ütles ta.
Ometi ei pruugi see nii süütu ettevõtmine olla. 2023. aastal otsis keskkriminaalpolitsei läbi Vesterineni kodu. Nii tema enda kui ka tema juristist kolleegi Janika Butkevitšuse, samuti ettevõtte Armylaw suhtes algatati kriminaalmenetlus. Neile esitati kuriteokahtlustus, mille järgi võltsisid nad kümne kliendi dokumente ning esitasid valeandmeid.
"Minu jaoks oli väga naljakas olukord, sellepärast, et me mitte kuidagi ei võltsi dokumenti ega ütle inimestele, et te peate võltsima dokumente. Me lihtsalt nagu toome neile näited ja selgitame neile, et millist meetodit nad võivad rakendada," rääkis Vesterinen.
Kuigi Vesterinen nimetas talle esitatud kahtlustust naljakaks, sõnas kaitseressursside amet "Impulsile", et taoline äritegevus õõnestab noorte kaitsetahet. Lisaks rõhutab amet, et sellega mõjutatakse kaitseväest kõrvale hiilima eelkõige muukeelseid kodanikke.
Vesterinen sellega ei nõustu. Ta ütles, et tema klientide seas on nii eestlasi kui ka venelasi ning ta valib hoolikalt, kellele teenuseid pakub. Vesterineni väitel uurivad nad alati inimeselt, mis on see objektiivne põhjus, miks ta ei soovi minna aega teenima, olgu see siis seotud tervise, töö või õpingutega, või ka asjaoluga, et inimene on pere ainus rahateenija.
Küll aga pole ta enda kinnitusel valmis aitama inimest, kes väidab, et sõja alates läheb ta üle Vene poolele. "Me elame siin, see on meie riik. Kui arvad teisiti, palun väga – kohver, bussijaam, Venemaa. Tõuse püsti ja mine Vene vägedesse ja anna au oma kodumaale, kui sa Venemaad kodumaaks pead. Kõik on lihtne, Nikolajev." Niiviisi vastas Vesterinen Tiktokis ühele venemeelsele mehele, kes õhutas siinseid inimesi toetama Venemaa sõjategevust. Vesterinen on enda sõnul Eesti patrioot ning Ukraina toetaja. Niipea, kui sõda algas, läks ta piirile põgenikke abistama.
Lisaks sellele osales Vesterinen 2008. aastal sõjalisel missioonil Afganistanis. Paraku jäi teenistus lühikeseks. Ta jõudis välismaal sõdida vaid kuu aega, kui kaotas lahingutegevuses oma parema jala.
"Inimene kaotab mitte ainult jala, vaid ta kaotab aastaid tänu sellele, et peab taastuma sellest. See mälestus on alati olnud silma ees ja kui rääkida sellest, et mina praegu tegelen selle Armylaw projektiga, siis üks põhjus on see, et ma lihtsalt pakun valikut inimestele."
Ent kaitseressursside amet on luubi alla võtnud Vesterineni kliendid, kes ajateenistusse ei ilmu, ja on hakanud neile tegema üha usinamalt trahve, mõnel puhul peatatakse ka mootorsõiduki juhtimisõigus.
Vesterinen on näinud ka selles võimalust abistada ajateenistusest kõrvale hiilijaid. Firma Armylaw aitab muuseas vaidlustada trahve ja piiranguid, ning näib, et nii mõneski vaidluses on tal õnnestunud kaitseressursside amet seljatada.
Rahumägi nimetab Vesterinenit sõnadega "suva tüüp", mis puudutab sõjaväekorraldust, Eesti kaitsekorraldust ning Eesti kaitseväe üldist ideoloogiat ja mõtet. "Tema ei ole see, keda peaks tsiteerima kui mingil moel tõsiseltvõetavat isikut. Sest see isik, keda te mainisite, on näidanud üles kõikvõimalikke erinevaid käitumisi Eesti riigi poolt otsustatu kohta," ütles Rahumägi.
Tõepoolest, juristi võitlused ei piirdu üksnes kaitseressursside ametiga. Pandeemia ajal korraldas Vesterinen ka maskivastaseid aktsioone ja meeleavaldusi. Erilist tähelepanu tekitas tema telefonikõne teadusnõukogu Irja Lutsarile, mille salvestise aktivist luba küsimata sotsiaalmeedias avaldas. Pärast seda tabas tuntud viroloogiaprofessorit ründavate kirjade ja kõnede laviin.
"Ma langetasin otsused, mis ma praegusel juhul ei olekski langetanud. Ehk siis, kui inimene natukene pärast mõtleb, et kuidas asju võiks paremini teha, võib-olla ma praegu ei oleks helistanud Irja Lutsarile õhtul," arutles Vesterinen tagantjärele.
Juhtumeid on olnud veelgi, kus Vesterinen on silma paistnud riigile vastandumisega. Ometi leiab julgeolekuekspert Jaanus Rahumägi, et Vesterinen on üksnes jurist, ja tegelikult peaksime oma pilgud pöörama hoopis tema klientide suunas. Need on mehed, kes on valmis lausa maksma selle eest, et pääseda oma riigi teenimisest.
"Tegelikult see põhikomponent ei ole selles äris mitte see mees, kes seda äri teeb, vaid põhikomponent on see, et leidub kliente, kes on valmis maksma selle eest," tõdes Rahumägi.
"Noored on jõudnud oma mingisuguse arengu käigus sinnamaale, et nende jaoks ei ole see oluline, nad tahavad sellest igal juhul mööda hiilida. Nad ei taha osaleda selles. Ja see on see koht, kuhu tegelikult peaks vaatama, et miks on tekkinud ühiskonnas selline olukord," sõnas Rahumägi.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi