Kõige rohkem on kannatada saanud rindelähedased linnad ja asulad, eelkõige Harkiv, mida Vene terroristid püüavad lihtsalt purustada kõigi võimalike vahenditega. Peale droonide ja rakettide on kasutusele võetud ka lennuväe liugpommid. Ilmselt püüab Venemaa juhtkond hävitada Ukraina infrastruktuuri niipalju kui võimalik enne Ukraina poolt täiendavate õhukaitsevahendite – õhutõrjeraketisüsteemide ja hävitajate F-16 – saamist.

Venemaa ründe- ehk terrorivahendite areng

Võrreldes 2022. aastaga on Vene ründevahendite arsenal mõnevõrra muutunud (vt Sõdur 2023 nr 1 lk 25–26 ja nr 4 lk 23–29). 2023. aastal vähenes märgatavalt maismaa-relvasüsteemide ballistiliste rakettide Iskander-M või tiibrakettide Iskander-K ja laevadel baseeruvate tiibrakettide Kalibr kasutamine. Sõja algul olnud raketitagavarad ammendusid põhiliselt esimese sõja-aastaga ja nüüd kasutatakse tootmises olevaid rakette.

Põhilised igapäevased ründevahendid on Iraanist hangitud kaugmaa-ründedroonid Shahed, mida toodetakse ka Venemaal, kuid osa detaile tuuakse Iraanist. Võimsamate raketilöökide andmise põhivahendiks kogu Ukraina territooriumil on strateegilistelt raskepommitajatelt Tu-95MS lennutatavad tiibraketid Kh-101. Väiksemas mahus on jätkunud laevade tiibrakettide Kalibr kasutamine, neid lastakse nüüd Novorossiiski lähedalt.

Veel jätkub ka vanu laevavastaseid rakette Kh-22 ehk Kh-32, mida lennutatakse pommitajatelt Tu-22M3. Neid väga ohtlikke rakette, nagu ka iga päev linnade tulistamiseks kasutatavaid õhutõrjerakette S-300, pole suutnud alla tulistada isegi Patriotid. Laevavastaseid rannakaitserakette Oniks kasutati 2023. a, kuid sel aastal pole neid ilmselt lastud. Tähtsamaid sõjalisi sihtmärke on tulistatud ballistiliste rakettidega Iskander-M või aeroballistiliste rakettidega Kinžal. Ehkki Kiievi õhukaitses olevate Patriotidega on need enamikus alla tulistatud, on nende rakettidega tabatud sihtmärke mujal Ukrainas.

Vene põhiliste ründevahendite – tiibrakettide Kh-101 – efektiivsus pole suur, Ukraina õhutõrje suudab tänu lääne relvasüsteemidele enamiku alla lasta. 2022. a oli võime kehvem, hävitati u 65%. Koos Kh-101-ga on kasutatud ka vanu tiibrakette Kh-55 või Kh-555 pettesihtmärkidena. Nende rakettide rünnakust saab Ukraina piisava eelhoiatuse, sest raskepommitajatest raketikandjad baseeruvad kaugel Engelsi ja Olenja lennuväebaasis. Siiski on ka õhus hävitatud rakettide tükid ohtlikud ja tekitavad linnades purustusi.

Tabeli puhul tuleb arvestada, et ka Ukraina esitatud andmed võivad olla moonutatud, oma õhutõrje efektiivsust püütakse näidata suuremana. Samas kukuvad Vene raketid ka ise alla ning lendavad tihti sihtmärkidest mööda. Kõik raketivrakid pole täpselt kindlaks määratud.

Rakettide 2021. aastast toodetud mudelil on raadioelektrooniline segaja ja blokk radarisegajate, dipoolide heitmiseks, kuid tundub, et need ei tööta. Märtsi lõpust on kasutusel kahe lõhkepeaga (kaaluvad kokku 800 kg) mudel, mille laskekaugus on tavalisest väiksem ehk 2250 km. Raketid Kh-101 on kallid (hind 1,5 miljonit dollarit) ja hoolimata sanktsioonidest on Venemaa suutnud nende tootmist suurendada 2023. aastal 400 raketini. Ehkki varem hinnati, et kuus toodeti kuni kaheksa raketti, oli Ukraina luure hinnangul see arv 2023. aastal 35. Viimastel kuudel kasutatud tiibrakettide arv näitab aga, et tootmine peab olema veel suurem või oli varus rohkem rakette või on kasutatud tiibrakettide tüübid valesti määratud.

Ukraina luure 2024. a jaanuari hinnangu järgi suudab Venemaa toota ühes kuus kokku 115–130 strateegilist tiibraketti ja aeroballistilist raketti ning 100–115 operatiiv-taktikalist raketti.

Ohtlikemaid ründevahendeid, ballistilisi rakette 9M723 Iskander-M, laevavastaseid Kh-22 ning õhutõrjerakette S-300 või S-400 kasutavad Vene väed eelkõige rindelähedases piirkonnas, kus Ukraina õhutõrje on nõrgem. Iskander-M-ga tapeti eelmise aasta 5. oktoobril Harkivi oblastis 60 Hroza küla elanikku, kes istusid peielauas sõjas langenud sõduri matustel.

Zaporižžja oblastis kaotas Ukraina 128. Taga-Karpaatia mägi-ründebrigaadi juhtkond ohutunde ja korraldas 3. novembril allüksuse rivistuse, et autasustada võitlejaid raketi- ja suurtükiväe päeva puhul. Vene luuredroonile ei jäänud see märkamatuks ja peagi tabas allüksust rakett Iskander-M, hukkus 19 sõjaväelast ja oli ka palju haavatuid.

Iskander-M uuemate modifikatsioonide jäänustest on leitud satelliitnavigatsioonisüsteemi Kometa-M segamisvastased moodulid ja raketi tagaosast valesihtmärkide heitjad.

Lennuväe taktikalisteks tiibrakettideks on televisioonikaamera abil juhitav variant Kh-59M/M2 ja uuem radariga isejuhtimispeaga variant Kh-59M2A, mida kasutatakse ka sõjaliste sihtmärkide vastu. Võrreldes Briti Storm Shadowiga on need raketid veidi kergemad (920–960 kg) ja väiksema lõhkepeaga (320 kg). Laskekaugus on umbes sama – 250–290 km. Põhiliselt kasutatakse neid hävituspommitajatelt Su-34 või hävitajatelt Su-30SM, aga ka vanadelt rindepommitajatelt Su-24M rindelähedastes piirkondades asuvate sihtmärkide vastu.

2024. aasta lõpust on Venemaa ründearsenali lisandunud Põhja-Korea ballistiline rakett Hvasong-11Ga ehk KN-23. Peale suurtükiväe laskemoona saadi Põhja-Koreast mõned rakettide laskeseaded ja kuni 50 raketti.

Venemaa kasutas neid Vene Iskander-M rakettidega sarnaseid ballistilisi rakette KN-23 esimest korda 30. detsembri rünnaku käigus Zaporižžja pihta. Võrreldes Vene rakettidega on need veidi kergemad (3415 kg), suurema laskekaugusega, kuid ebatäpsemad.

Aasta algul tabas üks rakett Kiievis elumaja, hukkus neli elanikku ja 50 said vigastada. Donetski piirkonnas tabasid need raketid viies külas elumaju, mille tagajärjel hukkus 17 tsiviilelanikku. Harkivis kukkus 2. jaanuaril üks rakett elamukvartalisse, hukkus kolm inimest ja 60 said haavata. Rakette kasutati veel mitmes rünnakus jaanuarist kuni märtsini. Ukraina peaprokuröri teatel tabasid 24 Põhja-Korea raketist vaid kaks infrastruktuuri objekte, naftatöötlemistehast ja lennuvälja. Korea raketid võivad olla 112. raketibrigaadi relvastuses.

Kuna Põhja-Korea rakett on sarnane Vene Iskanderiga, siis nimetatakse neid ka "Kimskanderiteks". Raketitükkide uurimine näitas, et Põhja-Koreas kasutatakse raketi valmistamisel lääneriikide elektroonikat: 75% elementidest oli USA, 16% Euroopa ja 9% Aasia päritoluga.

7. veebruari kombineeritud rünnaku ajal lasti Kiievi pihta ka üks Vene uus nn hüperhelikiirusega rakett Tsirkon. See vigastas elumaja ja tappis tsiviilisikuid, mingeid sõjalisi objekte lähedal polnud. 25. märtsi rünnakutes lasti Kiievi kesklinna Krimmist juba kaks Tsirkoni ja Ukraina õhukaitse suutis väidetavasti need Patriotidega alla tulistada. Vene propaganda väitel tabasid raketid Ukraina julgeoleku SBU hoonet. Ilmselt püüti Ukraina õhutõrjet proovile panna, eelkõige Patriotide suutlikkust.

Laevavastased raketid 3M22 Tsirkon (ingl Zircon) olid esialgu mõeldud USA laevastiku hävitamiseks. Raketiga on plaanis relvastada fregatid ja allveelaevad, kuid neid saab lasta ka rannakaitsekompleksi Bastion laskeseadelt. Raketil on 300–400 kg lõhkepea, 450 km lennukaugus ja maksimaalne lennukiirus 8–9 Machi. Rakett tõuseb kõrgele, kuni 30–40 km kõrgusele, ja lendab mingi aja plasmapilves hüperhelikiirusega, kuid lennutrajektoori lõpus radari või infrapunajuhtimispeaga märgile suunamiseks peab kiirus vähenema 5–6 Machini.

Ukrainlaste andmeil oli raketi kiirus 4,5 Machi ja seda oli võimalik õhutõrjesüsteemiga Patriot PAC-3 hävitada. Seega on Tsirkon sarnane eelmise Putini imerelva ehk propagandaraketi Kinžaliga.

Vene sõltumatute allikate väitel on paljud "hüperhelikiirusega" rakettide loomisel osalenud teadlased Venemaal arreteeritud ja istuvad vanglates, osa neist ka surnud. Aastaid kestnud propagandistliku ülistamise saatel loodud imerelvad ei täitnud diktaatori lootusi.

8. jaanuaril leiti Ukrainas uue Iraani ründedrooni Shahed-238 tükid. Mõned nende droonide vrakid on leitud ka veebruaris ja märtsis. Sellel mudelil on tänu turboreaktiivmootorile suurem lennukiirus, kuni 400–600 km/h. Ilmselt oli tegemist katsetustega. Selliseid droone on kergem avastada soojuskaameratega ja nende vastu on võimalik kasutada ka soojusjuhtimispeaga rakette.

Samas on suurema kiiruse tõttu neid raskem hävitada kuulipildujatest või väikesekaliibrilistest kahuritest. Masstootmises need droonid pole, neid on demonstreeritud näitustel Iraanis. Drooni uurimisel leiti sealt lääneriikide koostisosad: turboreaktiivmootor on Tšehhi firmalt ja navigatsioonisüsteemi elemendid Kanada firmalt.

Tavalise ründedrooni Shahed-136 kaal on 200 kg, lõhkelaeng 50 kg, lennukiirus 185 km/h ja tegevuskaugus kuni 1500 km. Shahedi droone hakati juba 2023. a novembris katma tumeda värviga, et neid oleks hämaras raskem avastada. Peale selle on leitud Shahedi tükke, mis olid kaetud paksu radarikiirgust neelava kattekihiga.

Venemaa on hakanud linnade ja asulate vastu terrorirünnakuteks kasutama ka lennukitelt lennutatavaid liugpomme. Näiteks 27. märtsil tabasid Harkivit taolised pommid. Mooduliga UMPK varustatud 250–1500 kilosed pommid lendavad kuni 60 km kaugusele. Kavas on ka 3000 kg lennupommid muuta liuglevateks.

Venemaa drooni- ja raketirünnakud

Hilissügisest 2023 suunati Vene õhuründevahendid põhiliselt Ukraina sõjatööstuse ja logistika objektide vastu, aga rünnati ka kriitilist taristut. Rünnakud olid paremini planeeritud ja koordineeritud kui eelmisel aastal.

Vene droonirünnakud kümmekonna kuni kolmekümne Iraani-Vene drooni või mõne raketiga toimuvad Ukraina linnade ja asulate vastu peaaegu iga päev. Sageli kasutatakse terrorirünnakuteks rindelähedaste Ukraina linnade ja asulate pihta mitut õhutõrjeraketti S-300 või S-400. Viimastel kuudel on selliste drooni- ja raketirünnakute tõttu kannatanud kõige rohkem Harkiv, Zaporižžja, Dnipro ja Odessa.

Vene lennuvägi laseb iga päev ka üksikuid taktikalisi tiibrakette Kh-59 sõjaliste sihtmärkide pihta. Harkivit rünnatakse pidevalt Belgorodi suunalt nii droonide kui õhutõrjerakettidega, vahel ka rakettidega Kh-22, mistõttu on Ukraina või tema liitlased sunnitud selles suunas ka ise aktiivselt ründama droonide või raketiheitjatega.

Ründedroonidega Shahed-136 (Geran-2) või Shahed-131 rünnatakse Ukraina kriitilise infrastruktuuri objekte, aga sageli tabavad need või nende vrakid elumaju. Droone lennutatakse kolmelt suunalt: Krimmist, Krasnodari kraist Primorsko-Ahtarski suunalt või põhjast ehk kirdest Belgorodi ja Kurski suunalt. Droone lennutatakse ka luure teostamiseks, et avastada Ukraina õhutõrjeobjekte ja valmistada ette marsruute massilisteks kombineeritud rünnakuteks.

Ukraina mobiilsed õhutõrjegrupid koos õhutõrjeraketiväe või lennuväega suudavad alla lasta suurema osa Shahede. Probleemiks on ranniku- või rindeäärsete linnade kaitse, sest õhutõrjegrupid peaks tabama droone paarikümne kilomeetri kaugusel asulatest. Üle mere tulevad droonid ja raketid lendavad madalalt ja neid on raske varem avastada. Vaja oleks rohkem keskmaa-õhutõrjevahendeid, kuid neid ei jätku.

Viimaseks Vene raketiterroristide uuenduseks 15. märtsist on topeltraketilöögid, st ühe objekti pihta raketilöökide kordamine lühikese aja, mõnekümne minuti pärast. Teise löögiga püütakse hävitada Ukraina päästeteenistuse töötajaid, kes on asunud likvideerima kahjustusi või päästma inimesi. Nii hukkusid aprilli algul Harkivis neli päästetöötajat ja mõned ka Zaporižžjas.

Tavaliselt on Venemaa suutnud iga kuu korraldada üks–kaks suuremat kombineeritud rünnakut, aga ka paar keskmist rünnakut. Ööl vastu 25. novembrit püüdsid Vene väed massilise droonirünnakuga hävitada objekte üle kogu Ukraina, sh Kiievis ja Lvivis. Rünnakus osalenud 75 droonist lasti alla 74 ja umbes 40% ulatuses oli see mobiilsete õhutõrjegruppide tegevuse tulemus. Venemaa juhtkonna poliitilist sadismi näitab asjaolu, et 25. novembril on Ukrainas holodomori ja poliitiliste repressioonide ohvrite mälestamise päev.

Hulgalised Vene kombineeritud raketi- ja droonirünnakud suurema osa Ukraina vastu toimusid aastavahetusel. Ööl vastu 29. detsembrit kasutati 11 tundi kestnud rekordrünnakul üle Ukraina 158 eri tüüpi raketti ja drooni, millest hävitati u 72%. Strateegilisi kaugpommitajaid Tu-95MS oli õhus 18 ja neilt lasti 90 tiibraketti Kh-101 ja Kh-55 valesihtmärkidena. Neist hävitati 87 ehk 96%, samal ajal kui 36 droonist hävitati 27.

Ohtlikumad olid rünnakus kasutatud 14 õhutõrjeraketti S-300 ja ballistilist raketti Iskander-M ning pommitajatelt Tu-22M3 lastud kaheksa raketti Kh-22 ehk Kh-32, samuti hävitajatelt MiG-31K lastud viis raketti Kinžal. Peale selle lasti neli radarivastast raketti Kh-31P. Kokku hukkus 31 inimest ja haavata sai u 140 inimest, rohkem hukkunuid oli Kiievis, Zaporižžjas ja Dnipros. Pihta said elumajad, administratiivhooned, meditsiiniasutused, Kiievis ka laohoone ja metroojaam.

Uus massiline rünnak 99 ründevahendiga järgnes juba ööl vastu 2. jaanuari. Pealöök oli Kiievi vastu, kuid rünnati ka teisi linnu. Nüüd oli Ukraina õhutõrje paremini valmis ja hävitas kõik rünnakus osalenud 35 drooni, kümme Kinžali ja kolm Kalibr tiibraketti. Kaugpommitajatelt lastud tiibrakettidest Kh-101 ehk Kh-55 hävitati 70-st 59 ning probleemiks olid põhja poolt Harkivi pihta lastud 12 ballistilist raketti Iskander-M või õhutõrjeraketti. Harkivi kesklinnast leiti Põhja-Korea KN-23 ehk Kimskanderi tükid. Üks rakett kukkus alla Venemaa Voroneži oblastis ja vigastas kuut maja. Püüti rünnata Ukraina sõjatööstusobjekte, eelkõige Kiievis. Paraku sai pihta palju elumaju, hukkusid tsiviilelanikud.

Ööl vastu 8. jaanuari toimus kolmas suurem rünnak, kus kasutati 59 ründevahendit, sh kaheksa Shahedi, 24 tiibraketti, kuus ballistilist Iskander-M, kaheksa Kh-22, seitse õhutõrjeraketti ja neli Kinžali. Alla lasti vaid kaheksa drooni ja 18 tiibraketti. Rünnaku all olid Harkivi, Dnepropetrovski, Zaporižžja ja Hmelnõtski oblasti infrastruktuuri ja sõjatööstuse objektid, kus õhukaitse on nõrgem. Järgmised kombineeritud rünnakud toimusid 13. ja 23. jaanuaril, kumbki 41 ründevahendi abil. 23. jaanuaril sai Harkivis surma kümme inimest. Linna tabasid raketid Kh-22. Veebruaris oli kolm keskmise ulatusega rünnakut: 7., 15. ja 23. veebruaril 26–44 ründevahendiga.

2. märtsi hilisõhtul ründasid Vene terroristid Krimmist droonidega Shahed järjekordselt Odessat. Ukraina õhutõrjel ei õnnestunud kõiki alla tulistada. Üks droon tabas linna lõunaosas üheksakorruselise elumaja ühte otsa ning 18 ülevalpool asuvat korterit varisesid kokku. Hukkus 12 inimest ja nende seas oli viis last, sh kaks imikut.

6. märtsil näitas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külas viibivale Itaalia peaministrile Kyriakos Mitsotakisele Odessa sadamat. Samal ajal plahvatas mõnesaja meetri kaugusel konvoist Vene rakett Iskander-M. Tegemist võis olla hirmutamisega. Ballistiline rakett lendab Krimmi rannikult Odessasse kolme minutiga. 15. märtsil hukkus ballistilise raketi Iskander rünnaku tõttu Odessas 15 inimest ja haavata sai 73. Hukkunute seas oli politseiohvitsere. 21. märtsi öösel toimus 32 raketiga rünnak Kiievi vastu, kuid õhukaitse toimis endiselt, kõik raketid hävitati.

Ööl vastu 22. märtsi andsid Vene väed tugeva kombineeritud löögi Ukraina energiasüsteemi pihta, et see rivist välja viia. Kasutati 151 ründevahendit, sh 63 Shahedi drooni, 40 tiibraketti, 12 ballistilist raketti, seitse Kinžali, viis raketti Kh-22 ja 22 õhutõrjeraketti. Õhukaitse lasi alla 55 drooni ja 35 tiibraketti. Harkivi rünnati 20 õhutõrjeraketi ja Kh-22-ga ning rivist viidi välja linna varustav soojuselektrijaam. Dneprogesi hüdroelektrijaamas said kaheksa raketi tõttu ühe jaama seadmed tõsiselt viga, teise omad kergemalt. Õnneks jäi terveks jaama tamm. Kahjustati elektrivõrke ja kriitilist taristut ka paljudes teistes piirkondades, kokku tabas rünnak 136 energiaobjekti.

Veidi väiksem rünnak energiataristu pihta oli ööl vastu 24. märtsi, kus kasutati 63 ründevahendit, millest umbes pooled olid droonid ja pooled tiibraketid. 29. märtsi öösel toimus massiline rünnak, kus kasutati 60 drooni ja 25 tiibraketti. Jällegi rünnati soojus- ja hüdroelektrijaamu. Hiljuti, 11. märtsi öösel hävines Vene raketirünnakus Kiievi oblastis asuv Trõpilska soojuselektrijaam.

Ukraina õhutõrje areng ja kaotused

Võitluses Iraani-Vene ründedroonidega Shahed on endiselt oluline roll mobiilsetel õhutõrje tulegruppidel. Need võimaldavad säästa kalleid õhutõrjeraketisüsteeme. Koosseisu suurenemisega hakati novembris formeerima motoriseeritud õhutõrjepataljone. Kogu maa on kaetud õhumärkide avastamise ja identifitseerimise vahendite süsteemiga.

Droonide, sh ründedroonide arvuka kasutamise tõttu on 2023. a Ukraina kaotanud lääne õhutõrjesüsteeme. Veebruaris õnnestus venelastel Zaporižžja lähedal hävitada õhutõrjeraketisüsteemi NASAMS laskeseade.

Vene propaganda järgi on nad rünnanud või hävitanud rakettide või droonidega õhutõrjesüsteemide NASAMS, Crotale-NG, SAMP/T ja IRIS-T laskeseadeid või radareid. Peale propagandavalede on mõnikord tegemist relvasüsteemide makettide tabamisega. Ukrainal on nii õhutõrjeraketisüsteemide laskeseadmete, aga ka mitmesuguste radarite makette.

Pärast Ukraina õhutõrje edukaid rünnakuid Ukraina vägede positsioone kaugelt liugpommidega ründavate Vene hävituspommitajate Su-34 ja hävitajate Su-35S vastu asusid Vene luureüksused eelkõige droonidega Patriote otsima ning lõpuks ka leidsid. Kuna venelased on suurendanud luureinfo kasutamise kiirust, siis järgnes kohe ka raketilöök. Millegipärast oli Ukraina õhutõrjekolonn Saksa Patrioti patarei tehnikaga jäänud 9. märtsi öösel seisma Serhijivka küla lähedale, 50 km Avdijivkast läänes.

Väidetavasti tabasid kolonni kolm Vene ballistilist raketti Iskander-M ja mitu sõidukit hävis koos meeskonnaga. Selle kohta on droonivideo olemas. Vene kaitseministeerium teatas algul S-300PS patarei hävitamisest. Paraku veokite MAN KAT1 põhjal oli analüütikute hinnangul tõenäoliselt tegu Patrioti patareiga ja hävis kaks Patriot PAC-2 laskeseadet M901 ning üks logistikaveok või mõningail hinnanguil radarimasin. Juri Butussovi teatel jäid patarei juhtimismasin AN/MPQ-104 ja radarimasin AN/MPQ-65 terveks.

Patrioti laskeseadete häving on muidugi tõsine kaotus ja venelased on pärast seda aktiviseerinud õhurünnakuid Ukraina linnadele. On selge, et rinde lähedale esialgu enam Patriote viia ei saa.

14. jaanuari õhtul õnnestus Ukraina õhutõrjel ilmselt Patriotiga Aasovi mere kohal raskelt vigastada Vene õhujõudude juhtimislennukit Il-22M-11 SURT, mis suutis maanduda Anapas. Seejärel sai pihta ja kukkus alla eelhoiatuse radarluure- ja juhtimislennuk A-50U Titan-U.

23. veebruari õhtul sai patrull-lennul Krasnodari krais u 250 km kaugusel rindejoonest õhutõrjeraketist pihta ja seejärel kukkus alla Vene teine radarluure- ja juhtimislennuk A-50U. Venelaste järgi oli süüdi oma õhutõrje. Ukraina allikail oli tegemist nende luure ja õhujõudude ühendoperatsiooniga ning lennuki hävitamiseks kasutati vana nõukogudeaegset kaugmaa-õhutõrjeraketisüsteemi S-200M Vega raketti SV-28 laskekaugusega kuni 300 km.

Vene õhutõrje võis süsteemist S-400 tulistada ka Ukraina rakette Vega, kuid tabada hoopis oma lennukit. Ukraina on kasutanud modifitseeritud rakette S-200 Vega 2023. a juulist maasihtmärkide ründamiseks. Kahtlemata on nendega võimalik tabada ka kõrgel kindlal marsruudil lendavat väikse manööverdusvõimega õhusihtmärki, milleks on A-50U.

Ukrainal oli varem 12 divisjoni õhutõrjeraketisüsteemidega S-200M Vega-M, igas divisjonis kuus stardiplatvormi, aparaadi-, stardi ettevalmistuse ja jaotuse kabiinid, diiselelektrijaam ja antennipost. Probleeme tekitab relvasüsteemi vähene mobiilsus. Raketi stardikaal on 7108 kg ja lõhkepea kaalub 217 kg, juhtimiseks on poolaktiivne radariga süsteem. Lennukiirus on uuematel mudelitel kuni 6 Machi.

Kuna märtsist on sagenenud Vene raketirünnakud Ukraina energeetikaobjektide, sh elektrijaamade vastu, on Ukraina esindajad palunud NATO riikidelt juurde süsteeme Patriot. President Zelenskõi teatel on riigi kaitseks vaja 25 Patrioti süsteemi. Kahtlemata vajab lisaks elektrijaamadele ja linnadele tugevat raketikaitset ka Ukraina arenev sõjatööstus.

Kokkuvõte

Venemaa ei saavutanud oma hulgaliste talviste drooni- ja raketirünnakutega Ukraina sõjalise logistika ja sõjatööstusega seotud objektide vastu soovitud eesmärke, sest Ukraina õhukaitse suuremates linnades töötab hästi. Paraku said rohkem kannata rindelähedased linnad ja asulad ning sadamalinn Odessa. Samal ajal suutis Ukraina õhukaitse anda valusaid lööke Vene lennuväe pihta. 22. märtsil suunas Venemaa oma raketirünnakud Ukraina energiataristu vastu ja suutis märgatavalt kahjustada Ukraina elektrijaamu, kuna nende õhukaitse polnud piisav.

Venemaa kasutab rindelähedaste linnade vastu kõrvuti ballistiliste ja õhutõrjerakettidega liugpomme, et tekitada suuremaid purustusi. Seega muutub sõda järjest rohkem hävitussõjaks ehk terrorisõjaks. Venemaa püüab purustada võimalikult palju Ukraina energia- ja tööstusobjekte, et muuta elu Ukrainas võimatuks, kuid järjest rohkem tabatakse ka elamurajoone. Enam ei järgita mitte mingeid sõjapidamise reegleid. Venemaad on rünnakutes aidanud eelkõige Iraani ja Põhja-Korea abi, aga ka mitme riigi Venemaa-vastaste sanktsioonide eiramine.

Uusimad NATO õhu- ja raketitõrjesüsteemid võimaldavad Ukrainal edukalt kaitsta Kiievit ja osalt ka teisi suurlinnu, kuid rindelähedastes piirkondades, eelkõige Harkivi, Dnipro ja Zaporižžja ja Odessa lähedal on Ukraina raketikaitse nõrk. Osa NATO riikidelt saadud õhutõrjesüsteeme on Vene raketilöökide tõttu hävitatud või vigastatud ning pole ka piisavalt raketitagavarasid. Ukraina vajab kiiresti juurde moodsaid kaugmaa- või keskmaa-õhutõrjesüsteeme raketitõrjeks. Ukraina õhukaitset parandab kahtlemata ka hävitajate F-16 saamine.

Ka Eesti peab õppima Ukraina sõja kogemustest, sest õhukaitse muutub droonide arengu tõttu järjest olulisemaks.

Artikli kirjutamisel on kasutatud avalikke allikaid, sh Poola sõjandusajakirjade Lotnictwo, Lotnictwo Aviation International, Wojsko i Technika 2023.–2024. aasta numbreid.

Artikkel algselt ilmunud ajakirjas Sõdur nr 2/2024.