Karis: kärbetest on pikalt räägitud, aga nüüd tuleks tegutsema hakata
Valitsuse plaan kärpida kõigist valdkondadest võrdselt ehk teha niinimetatud joonlauakärbe ei ole kindlasti hea plaan, kuid pikalt arutatud kärped tuleks lõpuks teoks teha, mitte nendest ainult rääkida, ütles intervjuus Vikerraadiole president Alar Karis.
Kui viimatiste riigikogu valimiste eel anti lubadusi riigi rahandus korda teha, siis suur osa riigieelarvest on lubaduste ja muude asjadega kaetud ning uute plaanide elluviimiseks pole palju muid võimalusi peale laenu võtmise ja maksude tõstmise, ütles Karis, kelle sõnul tuleks teha nüüd konkreetseid samme, et eelarvdefitsiiti ja kasvavat intressikoormust vähendada.
"Kõigepealt tuleks pihta hakata üldse ja siis vaadata, mis need olulised sammud on. Me teame, räägitakse ka riigikaitsemaksust ja nii edasi. Aga praegu ju kõik seisavad, ei ole neid samme astutud. Ja kui astutakse vale samm, siis tuleb ühel hetkel (lihtsalt) tunnistada, see ei olnud kõige õigem, me muudame seda ja astume siis teise sammu, võib-olla pikema," lausus ta.
Valitsuse liikmed on kärpeplaanidega seoses rääkinud niinimetatud joonlauakärbetest ehk iga ministeerium kärbiks oma eelarvest sama protsendi. Karise sõnul ei ole see sugugi hea plaan.
"Kui me joonlauaga võtame, arusaadavalt on see kõige lihtsam tee tööd teha. Aga samal ajal me näeme, et võib-olla mõnelt tuleb võtta rohkem ja, ka kärbete puhul, mõnele tuleb juurde anda. See (joonlauakärbe) ei ole väga õige lähenemine. Mina soovitaksin vaadata, mis on oluline, mis vähem oluline. Me näeme, et julgeolek on oluline. Ja loodetavasti ka haridus on oluline," lausus Karis.
Valitsuse liikmetest on välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) öelnud, et üldine kärpeprotsent, kas see on viis või seitse, tuleb valitsuses kokku leppida ja "päris jõhkralt". Karise sõnul peaks sõnadelt tegudele liikuma.
"Ega see viis-kuus protsenti ju väga suur protsent ole, kui seda mõistlikult teha. Aga veel kord, eks valitsus otsustab, kas teha joonlaua meetodil või natuke targemalt. Aega ju napib. /.../ Nii et tuleb tegutsema hakata, välisminister on juba pikka aega rääkinud seda, et tuleb kärpida, aga jutuks see kõik on ju jäänud," nentis president.
Karise sõnul peab ühiskonnale selgeks tegema, millised on plaanid olukorra parendamiseks ning põhjendama, miks on selleks vaja näiteks just maksukoormust tõsta.
"Kui hakatakse näiteks lepetest taganema ega siis ühiskond ei vaata seda pealt, kuigi me oleme väga rahulik rahvas. Et päris autosid me põletama ei hakka ja maju, aga vaatamata sellele ühiskonna taluvus on üks aspekt, mida kindlasti peab vaatama, kui me neid muudatusi teeme," märkis Karis.
"Ükski maks ei ole populaarne arusaadavalt, aga ma usun, kui selgitada... Üks probleem, mis meil ongi ju kogu aeg olnud kõikide maksudega, et ei suudeta selgitada, milleks on vajalik ja kuhu see läheb. Kui see ära selgitada, siis inimesed saavad aru, et see on vajalik. Nii et tuleb lihtsalt natuke vaeva näha, et inimestele selgitada ja suhteliselt lihtsas keeles, et sellest aru saadakse, mitte keerulises bürokraatia võtmes," lisas ta.
Karise sõnul jääb poliitikuid kuulates tunne, et enam-vähem ainus, mis tehakse, on järgmise majandusprognoosi ootamine.
"Paraku kohati jääb tõesti selline tunne, et oodatakse järgmist majandusprognoosi ja siis vaadatakse, kas graafikus on nokk ülespoole või on allapoole. Kui on ülespoole, siis ollakse rahul; kui allapoole, siis muretsetakse kuni järgmise analüüsini. /.../ Siin on juba mitu aastaarvu läbi jooksnud, 2026 ja 2028, ja aastaarvude virvarr on ka see, mis segadust tekitab – millal siis asjad hulluks lähevad või millal asjad paremaks hakkavad minema?" rääkis president.
Karise hinnangul pole oluliste otsuste edasilükkamine ainult Eesti probleem, vaid seda on näha kogu Euroopas.
"Euroopa Liit tervikuna on minu arust jõudnud sellesse faasi, kus me püüame säilitada olemasolevat. Ja see ei ole hea lähenemine. Me oleme palju saavutanud, Eesti kaasa arvatud, aga säilitamine – see on juba väga ohtlik lähenemine, see tähendab seda, et hakkame tõrjuma mõnes mõttes ka uusi ideid; me hakkame tõrjuma ka seda, kui me näeme, et mõned piirkonnad, mõned riigid hakkavad kiiremini liikuma ja püüame pigem neid pidurdada, mitte ei mõtle selle peale, kuidas ise kiirust üles võtta," lausus ta.

"Ma aeg-ajalt isegi tunnetan, et jätan midagi ütlemata"
Saatejuhi küsimusele, kas ta nõustub akadeemik Jaak Aaviksoo öelduga, et Eestis on tekkinud teemad, näiteks rahu saavutamine Ukrainas, mille üle diskussiooni ei ole arukas avalikult pidada, vastas Karis, et ta nõustub sellega.
"Ma arvan küll. Ukraina sõja kontekstis tuleb see juba teravamalt välja. Inimesed juba tükk aega mõtlevad, mida nad ütlevad ja kas ütlevad, kas oma arvamust välja ütlevad nii, et see on selgelt olemas. Ja ka kuidas rahuga Ukrainas saab, ega /.../ ei taheta arutadagi. Me peaksime ikkagi teemat arutama, alternatiive kaaluma, mis üks või teine variant tähendab. Aga paraku seda diskussiooni ei ole, sest tekibki nii-öelda süütunne. Ja selle tekitamine täna on väga-väga kerge," lausus Karis.
Veidi varem oli president öelnud: "Praegu see tee rahuni on paraku läbi sõja. Hetkel muud varianti ei ole. Kui tekib uus olukord, et on võimalik laua taha istuda ja rahust rääkida, siis ilmselt seda tegema hakatakse. Ta lisas, et seetõttu tulebki Ukrainat nii palju kui võimalik toetada, et pööre toimuks ja seejärel on võimalik arutada ka rahu teemadel eelkõige selles võtmes, mida Ukraina ütleb.
Küsimusele, kui kaugel me oleme sellest, et osa inimesi eelistab avalikus ruumis pigem vaikida, kui nende arvamus ei ühti peavooluga, vastas Karis, et sellest me pole enam mitte kaugel, vaid me oleme juba kohal.
"See on täiesti olemas. Ma aeg-ajalt isegi tunnetan, et jätan midagi ütlemata, mida oleks võib-olla mõistlik ikkagi arutada. Eks me kõik ju vali sõnu – nii lihtne on kontekstist välja rebida mõnda lauset ja panna see kuskile mujale. Eks me kõik oleme seda kogenud, nii ajakirjanikud ise kui ka need, kellega ajakirjanikud räägivad," lausus Karis.
Karise sõnul kipuvad ka poliitikud minema kergema vastupanu teed ja mitte suhtlema kolleegidega, kelle arusaamad ja põhimõtted on erinevad.
"Me tihti kardame suhelda nende inimestega, kellega ühel nõul ei ole. Väga meeldiv on arutada maailma asju inimestega, kes on (meiega) ühel meelel. See on ju arusaadav ja väga-väga inimlik. Aga teinekord tuleb ikkagi ka suhelda ja leida ühisosa nendega, kes võib-olla ei ole seda meelt, mis meie oleme," ütles ta.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: Vikerraadio