Tsahkna: kui poliitilist tahet pole, ei ole mõtet kärbetest udujuttu ajada
Valitsuses ei ole poliitilist kokkulepet n-ö üle välja kärpimisest. Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ütles, et kui poliitilist tahet ei ole, siis ei ole mõtet ka rääkida udujuttu, et hakatakse kuskilt kärpima.
Tsahkna tõdes "Esimeses stuudios", et valitsuses poliitilist kokkulepet kärbeteks ei ole. Ta rõhutas, et tema kogemuse järgi tuleks teha konkreetne protsendikärbe n-ö üle välja. Selleks on vaja poliitilist tahet.
"Kõigepealt tuleb alustada poliitilisest tahtest. Kui seda pole, kui seda üle välja protsendikärpe kokkulepet ei ole, siis ei ole meil mõtet ajada mingit udu, et hakkame kuskilt kärpima," sõnas ta.
Tsahkna rääkis, et eelmise majanduskriisi ajal otsustati üle välja kärpimise juures kaitse- ja haridusvaldkond välja jätta ning ka seekord tuleb arutada, kust võtta ja kust mitte.
"Milline kokkulepe praegu tuleb selles olukorras, kus me oleme, see ongi see, mida peab koalitsioon kokku leppima. Ehk näiteks julgeolekust täna raha ära võtta on riskantne kindlasti, aga see on debatt, kus tuleb arutada, kust võtta. Aga niimoodi ka ei saa, et me ütleme, et mitte kuskilt ei saa võtta. Sest numbrid ei valeta meile näkku. Me oleme väga tõsises miinuses. Ja mina ei taha, et me saame selle erimenetluse osaliseks, et meie asemel hakkab Euroopa Liit või keegi teine otsustama, kuidas me siin elama peame. Ja seda, ma arvan, ei taha ükski eestlane. Nii et kogemus ütleb, et kärpeprotsent tuleb kokku leppida üle põllu ja päris jõhkralt, midagi pole teha. Aga see hakkab vaikselt ka meie partneritele kohale jõudma, mul on selline tunne," rääkis välisminister.
Tsahkna hinnangul on võimalik kärpida igalt poolt, lihtsalt küsimus on selles, millisel valdkonnal on suuremad mõjud Eesti eksistentsile.
"Ja ma ei tee nalja, julgeoleku mõttes see on teema, mille üle arutleda. Aga nii haridusministeeriumis, sotsiaalministeeriumis, kõigis ministeeriumites on neid kohti, kust on võimalik veel kärpida. Neid ei too kantslerid ja ministrid vabatahtlikult ise lauale. Aga ka näiteks, miks mitte, oleme välja pakkunud riigi sihtasutused, neisse pole aastaid sisse vaadatud, mis seal toimub," selgitas ta.
"Olen kindel, et kui see valu pannakse letti ministritele, siis ei minda esimese hooga kohe kaitsekulutuste ja pensionite kallale, vaid vaadatakse riigi valitsemise kuludesse sisse ja ma olen kindel, et sealt on päris palju võimalik veel võtta," lisas ta.
Lisaks kärbetele tuleks Tsahkna sõnul teha ka reforme näiteks nii tervishoius kui ka sotsiaalsüsteemis. Lisaks tuleks tema hinnangul elavdada majandust ning vaadata üle maksubaas.
Tsahkna märkis, et tema on valmis rääkima laiapindsest kaitsemaksust. Ta selgitas, et selleks tuleks maksustada tulusid.
"Nüüd on küsimus, kuidas me neid tulusid arvestame, et kõikide inimeste tulud oleksid seal kaasatud nii, et ei tule üksikutel gruppidel liiga suur koormus. Aga see ongi solidaarsusmaks tegelikult. /.../ Seda teemat tehnilise poole pealt arutame," rääkis minister ja ütles, et kui selline maks üldse tuleb, siis 2026. aastast.
Tsahkna sõnul ei ole välistatud, et sel aastal tuleb teha valitsusel lisaeelarve, sest maksulaekumised pole sellised nagu planeeritud.
Tsahkna: kui ohus on elud, siis ei saa rääkida GPS-i segamisest kui kõrvalmõjust
Välisminister Margus Tsahkna sõnul on GPS-signaali segamised Eesti õhuruumis tahtlik Venemaa hübriidrünnak.
"Me ju teame, et Venemaa jam'ib (ingl k - segab) GPS-i signaali juba alates sellest peale, kui nad Ukrainas viivad läbi agressiooni. Viimase pooleteise aasta jooksul on meie regioonis see teema muutunud väga tõsiseks. See pole ainult Eesti teema, vaid Läti, Leedu, Soome, Norra, ka Lõuna-Rootsi ja Poola teema. Kui me vaatame Venemaa tegevust, siis see GPS-i rünnak on üks osa hübriidsest tegevusest, et häirida meie elu ja murda kõikvõimalikke rahvusvahelisi kokkuleppeid. GPS-i ei tohi keegi segada vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile, kus ka Venemaa on osaline. Aga see on Venemaa tüüpiline tegevus," rääkis ta.
Tsahkna sõnul on piisavalt palju tõendeid selle kohta, kust need segamised tulevad.
"See on Peterburi lähedalt, Pihkva lähedalt, Kaliningradist. Ja on olnud ka neid juhtumeid, kus on näha, et teatud sündmustega seoses Venemaa on just tugevdanud ja täppissihtinud oma segamistööd," ütles Tsahkna.
"See, kes tuvastab neid signaale, on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA). Aga muidugi meie vastavad agentuurid kõige sellega tegelevad ja mitte ainult Eestis, vaid seda infot jagatakse ju NATO-s, seda infot jagatakse liitlaste vahel," sõnas ta.
TTJA hinnangul ei ole GPS-i signaali segamise eesmärk rünnak Eesti vastu, vaid Venemaa üritab sellega droonitõrjet teha ning tegemist on kõrvalmõjuga. Tsahkna hinnangul ei ole tegemist kõrvalmõjuga, kui see seab ohtu Eesti inimesi.
"Kui kõrvaline mõju seab ohtu meie inimeste elud, segab reaalselt meie tegevust ja rahvusvahelist tegevust näiteks lennunduses, aga ka muudes valdkondades – ja me oleme näinud neid juhtumeid, kus näiteks kas sõjaliste õppuste ajal venelased arvatavasti katsetavad oma võimekusi –, siis see ei ole kõrvaline mõju," kommenteeris ta.
"Kindlasti üks osa sellest on seotud sellega, et kaitsta oma territooriumi võimalike droonirünnakute eest, aga meie suunast ju ei tule neid droonirünnakuid. Miks on vaja siis näiteks Norras, Rootsis või Soomes segada neid GPS-i signaale. Siin ei ole seda loogilist alust. Ja teine pool, on selge, et Venemaa katsetab neid piire, mida ta võib meie, n-ö läänemaailma suunas ette võtta," ütles Tsahkna.
Ministri sõnul tuleb toimuvast avalikult rääkida ja seda ka liitlastele teadvustama.
"Me peame teadvustama kas või tuleviku nimel, kuna Venemaa jääb ohuks jätkuvalt, et Euroopa peab olema valmis mitte ainult sõjaliseks, klassikaliseks konfliktiks, vaid justnimelt hübriidseks tegevuseks, mis halvab meie ühiskonda. Me peame sellest rääkima."
Üks vastusammudest GPS-i segamisele on Tsahkna sõnul Euroopa Liidu ja NATO tasemel teadvustamine ja mõelda näiteks sanktsioonide või vähemalt hukkamõistu peale. Teine vastusamm on reaalsete tegevustega tagada lennuliikluse ja inimeste laiem turvalisus.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Johannes Tralla