"Arutasime neid ettepanekuid, mida rahandusminister on teinud selle aasta lisaeelarveks ja ka seda, mis võiksid olla võimalikud tegevused järgmistel aastatel. Lisaeelarve pakkumine sai üldise toetuse. Juhatuses on väga selge arusaam, et selleks, et minna edasi eelarve parandamisega, tuleb alustada juba sel aastal ja lisaeelarve on hädavajalik ja sellega tuleks kiiresti edasi minna," ütles Lauri ERR-ile.

"Tehes lisaeelarve, teeme me ära ka osad otsused järgmisteks aastateks, kui me räägime kokkuhoiust majandamiskuludes ja personalikuludes," lisas ta.

Lauri ütles, et mitte ainult keskvalitsus ei peaks kokkuhoiuga tegelema, vaid ka omavalitsused ja riigile kuuluvad asutused ja sihtasutused. "Kindlasti on küsimus ka selles, et me kõiki investeeringuid ei jõua sel aastal tehtud ja mõned on võib-olla mõistlik edasi lükata, et selle arvelt teha kokkuhoidu," sõnas ta.

Ministeeriumide tegevuskulude kokkuhoiuks on rahandusminister pakkunud 20 kuni 30 miljonit.

"Ma arvan, et kokkuhoiuga peaksid tegelema kõik valdkonnad. Ka kaitsevaldkonnas saab vaadata seda, kuidas nad oma majandamiskuludes ja personalikulusid teevad. Tuleb arutada selle üle, et kas see, mis nemad hoiavad personali ja majandamiskuludelt kokku, tuleb tagasi üldisesse potti või läheb see siis kaitsevajaduste jaoks," lausus Lauri.

Ta märkis, et lisaeelarve peaks püüdma sellel poolaastal vastu võtta, et järgmisel poolaastal tekiks mingi positiivne efekt.

"Me diskuteerisime ka seda, kuidas Euroopa Liidu vahendeid kasutatakse. Ja kui ikkagi ei ole mõistlik kasutada, siis minu arvates tuleks lükata edasi või jätta tegemata, sest kaasfinantseerimine, inimesed, kes on sinna kaasatud. Ka selle arvelt on võimalik kokku hoida ja teatud juhtudel keskkonda vähem saastada," rääkis Lauri.

Lauri sõnul oli juttu ka pikemaajalisema mõjuga meetmetest. "Üks suur probleem on erinevad indeksid. Meil teatud kulud kasvavad oluliselt kiiremini kui majandus ja maksutulu. Ehk me peaksime seadma sinna kasvudele piiri ette. Näiteks, et ei tohi kasvada kiiremini kui nominaalne SKP. Meil on näiteks pensioni indeks, mida kasutatakse palju laiemalt. On kulutused, mis on seotud miinimumpalga kasvuga, miinimumpalka on väga kiiresti kasvatatud viimastel aastatel ja see on päris negatiivselt mõjunud eelarvele. Meil on seotused SKP-ga, me peame vaatama ka need asjad üle, et kas kõik asjad peavad olema SKP-ga seotud. Võib-olla mõni asi ei peaks. Mõned asjad on seotud ka inflatsiooni või mingite muude näitajatega, me peaksime vaatama, et nad ei oleks, et need tõusud toimuksid ikkagi otsuste kohaselt, mitte alati automaatselt," sõnas Lauri.

Lauri rääkis, et selleks, et lisaeelarve saaks enne jaanipäeva riigikogus ära menetletud, peaks see tulema valitsusest hiljemalt ülejärgmisel nädalal.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et sotsiaalvaldkonnas moodustavad kõige suurema kulu vanemahüvitis ja pensionid.

Selle kohta, mis puudutab lastega perede toimetulekut, teeme me oktoobrikuuks analüüsi. Seal me otsuseid enne oktoobrit teha ei soovi. Me tahame teadmiste pinnalt minna otsuseid tegema. Ja see, mis puudutab pensioneid, siis me teame, et pensionid on meil Euroopa Liidu ühed kõige madalamad. Nii, et ka seal kiireid otsuseid me kindlasti teha ei saa," rääkis Riisalo.

Reedel jätkub arutelu ka koalitsioonipartneritega.