"Kes ja kuidas hakkab uudistesaateid hindama. Kas tuleb mõni "tõekomisjon", mis tagab "faktide ja sündmuste tõese esitamise"?" küsib Postimees. "Klassikud nagu George Orwell on nimetanud seda ka "tõeministeeriumiks" ning see on omane totalitaarsele ühiskonnakorrale."

Ajaleht märgib, et Eesti meedia eneseregulatsioon on üles ehitatud ajakirjanduseetikale ning vajadusel vastulausete ja õienduste esitamisele.

"Meenutame, et oht meediateenuste seadus üle reguleerida oli esil juba eelmise riigikogu koosseisu ajal. Nüüd on sündimas uus katse, mida toidab algatajate puudulik arusaam meediavabadusest," tõdes Postimees.

Eesti Päevaleht märgib juhtkirjas, et Eesti ajakirjandus ei vaja riiklikku kontrolli.
 
"Ajakirjanduse käibemaksu tõstmine, riikliku postifirma Omniva suutmatus korraldada perioodika kojukannet kvaliteetselt ja talutava hinnaga... Hullemaks vaba Eesti ajakirjanduse olukord enam minna ei saa, ega ju? Uskumatu, aga saab küll," seisab juhtkirjas.

"Usume, et need kolm ajakirjanduse ahistamise episoodi ei ole omavahel seotud ja süsteemsed tegevused. Kuid need näitavad riiklike ametkondade, ametnike ja poliitikute suhtumist vabasse sõnasse," tõdeb Eesti Päevaleht. "Oleme veendunud, et Eesti sellist seadust ei vaja."