Ligikaudu kaheksa miljoni elanikuga Kataloonias, mis on Hispaania jõukaimaid piirkondi, toimusid pühapäeval valimised, et selgitada välja regionaalparlamendi 135 liiget.

Hispaania peaministri Pedro Sáncheze partei tõusis erakorralistel valimistel esikohale, kuid ei saanud enamuse moodustamiseks piisavalt kohti ja peab võimu ülevõtmiseks moodustama koalitsiooni.

Pärast 98,5 protsendi häälte lugemist said sotsialistid Kataloonia parlamendis 42 kohta (2021. aasta valimistel said nad 33 kohta). Carles Puigdemonti Junts tuli 35 kohaga teiseks, mis on kolm kohta rohkem kui varem. ERC sai 20 kohta, mis on 13 võrra vähem kui varem. Uus separatistlik paremäärmuslik partei Catalan Alliance, mis võitleb nii loata sisserände kui ka Hispaania riigi vastu, sai kaks kohta.

Absoluutne enamus Kataloonia parlamendis nõuab 68 kohta 135-kohalises saalis, seega pole sotside valitsusse pääsemine garanteeritud.

Enne hääletust regionaalvalitsust juhtinud separatistlik partei (ERC) langes kolmandale kohale.

Sotsialistid said kõige rohkem hääli ka eelmistel piirkondlikel valimistel 2021. aasta veebruaris, aga siis ei suutnud Salvador Illa valitsemiseks vajalikku enamust kokku saada ning iseseisvuslased moodustasid 74 häälega koalitsiooni.

ERC peab otsustama, kas teha koostööd Kataloonia sotsialistide liidri Salvador Illa ja vasakpoolse parteiga. Mõned analüütikud ütlevad, et kui koalitsioonilepet ei suudeta saavutada, peab piirkond uued valimised korraldama.

Alternatiivina võiks Sánchez sõlmida Puigdemontiga veel ühe kokkuleppe, võimaldades viimasel asuda Kataloonia piirkondliku valitsuse eesotsa vastutasuks Madridi riikliku valitsuse toetamise eest.

Teise koha saavutanud Juntsi juht Carles Puigdemont on öelnud, et naaseb Prantsusmaalt pagulusest, isegi kui sellega kaasneb vahistamise oht. Talle antud amnestia ei ole selleks ajaks veel jõustunud.

Puigdemont on sestsaadik olnud eksiilis, kui Hispaania esitas tema suhtes üleeuroopalise vahistamismääruse seoses 2017. aastal toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatsega.