Läänemets loodab, et MPEÕK tunnistab patriarh Kirilli hereesiat

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ootab, et Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku (MPEÕK) esindajad Eestis tunnistaks, et patriarh Kirilli tegevus on hereesia ehk kirikuõpetusest kõrvalekaldumine ning katkestaksid seetõttu oma sidemed Moskvaga.
Läänemets rääkis ERR-ile, et siseministeeriumil oli eelmisel nädalal kohtumine Moskva patriarhaadi Vene õigeusu kiriku (MPÕK) kolme piiskopiga ning osalesid ka apostliku õigeusu kiriku metropoliit ja Eesti kirikute nõukogu president Urmas Viilma, kes seda kohtumist vahendas. Kohtumine toimus kirikute nõukogu ja valitsuse komisjoni raames.
"Me selgitasime veel kord ära julgeolekuprobleemid, mis Eestile ei sobi. Selgitasime, millist tulemust Eesti riik ootab. Kuulasime ka, mida Moskva kiriku esindajad rääkisid," lausus Läänemets.
"Me arutasime ka õigeusu kiriku maailma erinevaid otsuseid ja seal kehtivaid reegleid. Neil on selline kaanon, mis ütleb, et kui on tegemist hereesiaga ehk valeõpetusega, siis kogudused võivad teha ise samme ja nad ei peaks kinni jääma oma varasematesse vannetesse. See usumaailma õpetus ütleb seda, et hereesia on kristlikus maailmas see, kui keegi räägib tapmisest, vägistamisest, õnnistab sõda ja teise riigi hävitamist. Usumaailmas on loogika hoopis vastupidine, tegeletakse armastuse ja ligimese hoidmisega. Ja see, mida täna patriarh Kirill on teinud, on hereesia," rääkis Läänemets.
Läänemets rõhutas, et ka näiteks Kuremäe klooster on selle loogika järgi vaba.
"Me seda kloostrile selgitame ja vaatame, mida nad selle peale ütlevad," sõnas Läänemets.
Läänemets nentis, et seni ei ole siinsed Vene õigeusu kiriku esindajad patriarh Kirilli tegevust hereesiaks nimetanud. "Mulle tundus, et neile oli see üldse uudis. Ma saan aru, et piiskopid ei puutugi selles õigeusu kiriku maailmas kokku selliste teemadega, mis on usupoliitilised või riigi piire ületavad," ütles ta.
"Me palusime siin tegutseval kirikul need sammud, mida nad nüüd kavatsevad ette võtta, kirjalikult ministeeriumile esitada, et me saaksime konkreetselt aru, et mida seal ette tahetakse võtta. Siis meil on võimalik vaadata, mida siseministeerium ja vabariigi valitsus edasi peaks tegema. Ma loodan, et need vastused maikuu lõpuks ja juunikuu alguseks tulevad," ütles Läänemets.
Läänemets rõhutas, et Moskvale alluvate usuühenduste sundlõpetamine ei ole eesmärk. "Eesmärk on, et nii juriidilised kui ka usulised alluvussidemed Moskvaga lõpetatakse."
Riigikogu tunnistas 6. mail Vene õigeusukiriku sõda toetavaks institutsiooniks. Vene õigeusukiriku juhi, patriarh Kirilli eestvedamisel hiljuti toimunud Vene rahvusliku kogu kokkusaamisel võeti vastu deklaratsioon, milles tunnistati Venemaa agressioon Ukrainas pühaks sõjaks ning kuulutati lääneriigid satanismi küüsi langenuks.