Kloostri eestseisja, iguumenja Filareta tõi oma kirjas siseminister Lauri Läänemetsale välja, et Eesti kirikute ja koguduste seadusega kooskõlas oleva kloostri põhikirja kohaselt ei ole kloostril õigus esitada ettepanekut lahkuda Vene Õigeusu Kiriku (VÕK) hierarhilisest struktuurist.

"Vastavalt VÕK-i põhikirja punktile 18.10 juhul, kui klooster omavoliliselt võtab vastu mittelegitiimse otsuse väljuda Vene Õigeusu Kiriku hierarhilisest struktuurist ja tema jurisdiktsiooni alt, jääb klooster ilma kuuluvusest Vene Õigeusu Kirikusse, mis toob kaasa kloostri kui religioosse organisatsiooni tegevuse lõpetamise. VÕK-i põhikirja antud säte laieneb ka Pühtitsa kloostrile, kuna vastavalt kirikute ja koguduste seaduse paragrahvile 12 peavad kloostri põhikirjas olema määratletud tema tegevuse lõpetamise alused ja kord," kirjutas Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Naiskloostri eestseisja iguumenja Filareta (Kalatševa).

Ta lisas, et kloostri põhikirja kohaselt on tema juhtimisorganiteks VÕK-i patriarh, kloostri eestseisja ja kloostri vaimulik kogu.

"Sellesse loetellu ei kuulu volitus otsuse vastuvõtmise kohta kloostri väljumisest Vene Õigeusu Kiriku hierarhilisest struktuurist ja tema jurisdiktsiooni alt. Seetõttu pole kloostri eestseisjal ega ka vaimulikul kogul õigust sellist otsust vastu võtta," rõhutas iguumenja Filareta.

Teiseks esitas Filareta põhjendused, miks ei saa klooster loobuda ka oma stavropigiaalsest staatusest, viidates, et selle saab algatada ainult Vene Õigeusu Kiriku juhtkond.

"Vastavalt Vene Õigeusu Kiriku kanoonilise põhikirja 18. peatüki paragrahvile 3 kuulutatakse kloostrid stavropigiaalseteks Moskva ja kogu Venemaa Patriarhi ning Püha Sinodi otsusega, järgides kanoonilist protseduuri. Seega on küsimus kloostrile stavropigiaalse staatuse andmisest või tühistamisest üksnes Moskva ja kogu Venemaa Patriarhi eesõigus," kirjutas ta.

Samas lisas ta, et ei VÕK-i (kanooniline) põhikiri ega kloostri põhikiri ei anna ka patriarhile õigust iseseisvalt otsustada kloostri väljumise üle Vene Õigeusu Kiriku hierarhilisest struktuurist ja jurisdiktsioonist. "Sellise otsuse vastuvõtmine eeldab rea kiriklike sündmuste läbiviimist. Sarnast otsust ei tehta ainuisikuliselt, vaid see nõuab kollegiaalset lähenemist," märkis igumeenja.

Filareta kirjutas ka, et kloostri põhikirjas ei ole ei kloostrile endale ega ka selle organitele ette nähtud õigust pöörduda patriarhi poole palvega loobuda stavropigiaalsest staatusest.

"Sellest, et selline pöördumine ei ole võimalik, oleme teada andnud ka oma varasemates vastustes. Nii selgitasime juunikuus 2024. a saadetud kirjas oma seisukohta munklust vastu võttes antud vande täitmise kohustuse kaudu. Munklusesse astuja annab täieliku kuuletumise vande. Edaspidi ei juhi teda enam isiklikud soovid ega tema enda tahe, vaid kuuletumine. Kloostri liikmetel ei ole oma tahet, me elame kuuletumises. Seepärast ei ole kloostril õigust sellist pöördumist saata," kirjeldas Filareta.

"Just seda mõtet püüdsime edastada ministeeriumi esindajatele meie aprillis toimunud kohtumisel, öeldes, et sellise pöördumise võib algatada ainult ministeerium ise. Vahepealsel ajal oleme olnud sunnitud seda küsimust kirikusiseste suhete kontekstis põhjalikult uurima. Selle tulemusena võime öelda, et selline kloostripoolne initsiatiiv on sõna otseses mõttes vaime surm meie nunnade jaoks, sest kaob nii ühtsus Kogumaapealse Kirikuga ning, mis kõige hirmsam, Püha Vaimu kohalolek. Kui varem me tajusime seda, siis nüüd me näeme, et ka Kiriku kaanonid hoiatavad meid nende tagajärgede eest," seisab kloostri vastuses ministeeriumile.

Kloostri juht esitas ka pika ülevaate kloostri loomisest ja ajaloost ning rõhutas eriliselt Vene Õigeusu Kiriku endise juhi, Eestist pärit patriarh Aleksius II rolli, kes andis Kuremäe kloostrile stavropigiaalse staatuse juba 1990. aasta juunis, enne Eesti iseseisvuse taastamist.

Klooster eitab osalemist poliitikas

Lisaks rõhutas igumeenja ka seda, et kloostri ajaloos on palju näiteid ja tõendeid selle kohta, et selle asukad ei ole osalenud poliitilistes ega ilmalikes aktsioonides. Sellistena nimetas ta kloostri keeldumist osaleda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) tollase juhi, metropoliiit Korneliuse algatatud ristikäigul Tallinnas ning loobumine palvest "võidu eest".

"Kõik, kes on sellest küsimusest teadlikud, teavad, et seda palvet ei ole kloostris kordagi loetud. Kloostri Vaimulik Kogu otsustas lugeda palvet kõikide kirikusse tulijate ühtsusest ja lunastusest," rõhutas Igumeenja.

"Meil on õigus, toetudes kloostri Vaimuliku Kogu arvamusele, määratleda toimuva vaimne olemus. Teeme oma valikud, tuginedes oma vaimsele kogemusele ja õigusele olla oma tegudes vabad. Sõltumata sellest, kellelt tuleneb palve või nõue — olgu need poliitikud või vaimulikud — otsustame ise, kas neid täita, ignoreerida või neist kategooriliselt keelduda," kirjeldas ta.

Igumeenja distantseerus patriarh Kirillist

Kloostri juht distantseeris ennast ka praeguse Moskva patriarhi Kirilli sammudest, milles too on korduvalt ja jõuliselt toetust avaldanud Venemaa agressioonisõjale Ukrainas ning Vene võimujuhi Vladimir Putini imperiaalsetele ambitsioonidele. Kirilli tegevus on üks peamisi argumente, miks siseministeerium soovib kloostri lahkumist VÕK-i alt.

"Patriarhi jutluseid, tema poolt kirjutatud artikleid ja erinevatel kogunemistel väljendatud mõtteid on väga suur hulk, kuid Kirik ei saa korraga määratleda tema hinge sisemist olekut kui "kiskjalikku, mis laastab kirikut". Ta osaleb enda äranägemise järgi ka mittekiriklikel kogunemistel, kus räägib palju, mistõttu võib ta eksida või lasta end petta. Patriarh, nagu ka kõik teised Kiriku liikmed, võib komistada. Siiski ei hukku Kirik eraldiseisvate inimeste eksimuste tõttu," kirjutas Filareta. "Kui praegune patriarh teeb jumalavastaseid tegusid, siis need luhtuvad peagi ning ta lakkab olemast Kristliku Kiriku liige. Arvestades ülaltoodut, palvetab Kirik mitte Patriarhi eest, vaid et ise Issand juhiks Patriarhi südant, et ta oma sisemises elus ei pöörduks Jumalast eemale, nagu on palvetanud ja palvetab Pühtitsa klooster Eesti Vabariigi võimu ja sõjaväe eest," seisab igumeenja kirjas.

Kokkuvõttes meenutas Kuremäe kloostri juht, et siseminister Lauri Läänemetsa kinnitusel ei ole riigil mingeid etteheiteid kloostri enda tegevusele ning klooster ei ole kuidagi osalenud poliitikas.

Seda, et klooster ei saa ise Moskva alluvusest lahkuda ning Eesti riik peaks ise Moskva patriarhi Kirilli poole pöörduma, teatas klooster juba ka aprillis.