"Vaatamata poliitiliste piiride tekkimisele nn postsovetlikus ruumis, pole Vene õigeusu kiriku jaoks neid, sest me oleme kogu Venemaa kirik ja minu jaoks on Kiiev, Minsk ja teised vabariikide pealinnad olulised ühendatud Püha Venemaa vaimsed keskused," ütles Kirill 28. augustil Moskva Kremli Taevaminemise katedraalis peetud liturgial, mida vahendas kiriku koduleht.

"See teadvus läbib enamikku meie vaimulikkonnast, usklikest inimestest ja mitte ainult Vene Föderatsioonis, vaid ka seal, kus võite selliste seisukohtade väljendamise eest vabaduse kaotada," jätkas Kirill.

Eraldi viitas ta Ukrainale ning andis mõista, et peab seda otseselt Venemaa osaks: "Seetõttu mõtlen ma ennekõike meie valitsejatele ja preestritele, meie usklikele vendadele ja õdedele Ukrainas, kellest paljud kannavad praegusel rahutushetkel vapralt lööki. Ma ei saa seda muuks nimetada - see on segadus ja mitte esimene Venemaal."

Vene õigeusukiriku pea avaldas ka toetust endistes liiduvabariikides tegutsevatele temale alluvatele kirikutele ning välistas nende lahkumise Moskva patriarhaadi kanoonilise juhtimise alt.

"On võimatu leida kompromissi Jumala ja kuradi, tõe ja vale vahel, sellist asja pole. Kompromisse võib tulla poliitikas või äris, kuid mitte kunagi kirikus, sest kirik on Jumala tõe kuulutaja," ütles patriarh. "Tahaksin avaldada tänu meie piiskopiametile ja vaimulikele kõigis ajaloolise Venemaa territooriumil moodustatud riikides kanoonilise ühtsuse säilitamise eest kõigis rasketes oludes. Need, kes jäävad ustavaks meie Kiriku vaimsele ühtsusele, selle päästemissioonile kogu Püha Venemaa ruumi jaoks, jäävad ajaloo helgele poolele ja võidavad lõpuks," lisas ta.

Kirill võttis süüdistada ka välismaiseid jõudusid, mis tema hinnangul on osalenud Venemaal ja endise Nõukogude Liidu aladel toimunud poliitilistes muutustes: "Oht seisneb selles, et igasuguseid rahutusi Venemaal on alati toetatud väljastpoolt. Nii on ka praegu - kõik need probleemid ajaloolise Venemaa ruumides tekkisid mitte ilma teatud Venemaa suhtes vaenulike poliitiliste jõudude osaluseta. Kuid Venemaa peab kõigile neile löökidele vastu ja mis veelgi enam, ta areneb. Vaatamata sanktsioonidele ja piirangutele majandus areneb ja poliitiline süsteem tugevneb," jätkas patriarh.

"Muidugi on see meie presidendi Vladimir Vladimirovitš Putini ja tema meeskonna suur teene. Kuid kõige selle taga peitub nii rahva kui ka meie kiriku võimas toetus. Sest kirik on täiesti teadlik toimuvate muutuste tähtsusest ja palvetab meie presidendi, võimude ja kõigi probleemide lahendamise eest ajaloolise Venemaa avarustes," lubas kirikupea.

Lõpuks kordas Kirill üle oma soovi jääda ka Venemaa territooriumist väljaspool tegutsevate õigeusukirikute juhiks: "Vene kirik on ainus institutsioon, mis ühendab täna Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja teisi niinimetatud postsovetliku ruumi riike. Sest igal pool on õigeusklikke ning Moskva ja kogu Venemaa patriarhi peapastoraalne vastutus ulatub kogu sellesse ruumi. Sellepärast sellised rünnakud meie kiriku vastu toimuvadki – sest Püha Venemaa vaimse ühtsuse säilitamise vastased näevad Vene kirikut peamise vaenlasena. Kuid Vene kirik annab lootust inimestele, kes tunnistavad end kodanikuna – mitte juriidilises, vaid vaimses või, kui soovite, siis filosoofilises mõttes – ühe Püha Venemaa kodanikena."

Vene õigeusukiriku pea jõuline toetus Vladimir Putini juhitud režiimile ja selle algatatud agressioonisõjale Ukrainas on pälvinud Eestis laialdast pahameelt ning siseministeerium on kutsunud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut (MPEÕK) lahkuma Kirilli alluvusest.