Stuudios väitlesid Lauri Laats (Keskerakond), Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200), Rasmus Lahtvee (Rohelised), Riina Sikkut (SDE), Rain Epler (EKRE), Annela Anger-Kraavi (Parempoolsed), Yoko Alender (Reformierakond) ja Jüri Ratas (Isamaa). Saatejuhid Liisu Lass ja Andres Kuusk.

Kas toetate rohepöörde kiiret elluviimist?

Ratas meenutas, et tema oli valitsuses, kui see kiitis heaks kliimaneutraalsuse aastaks 2050. "Peame aga esmalt täitma oma eesmärgid, mis oleme seadnud 2030. aastaks ja see on ambtsitsioonikas, aga Eesti saab hakkama. Kõige olulisem punkt on elamufondi renoveerimine. Rohepööre ei saa olla plaanimajandus," sõnas Ratas. "Muutused igal juhul toimuvad, aga eesti jaoks on oluline, et meie ettevõtlus konkurentsivõimes ei langeks. Me peame seisma oma ettevõtete eest läbi Euroopa Innovatsioonifondi. Roheleppe mõte on see, et saaksime kasutada oma tugevusi: Eesti peab oma energiaportfelli laiendama," ütles Ratas.

Ratas ütles ka, et lisaks Estlinkidele tuleks luua veel üks taoline ühendus.

Anger-Kraavi ütles, et rohepööre ei saa tulla inimeste heaolu arvelt ja ei saa seda teha käsumajanduse korras. "Eesti ei seisnud enda eest Euroopa Nõukogus roheleppe asjus, kuid nüüd võetakse kliimakindla majanduse suundades Eestile väiksemad eesmärgid. Sama minister on öelnud "jah" eri lepingutele," ütles Anger-Kraavi.

Anger-Kraavi rõhutas, et Eesti ei suuda enda eest Euroopa Liidus seista. "Ja me ei usalda omanikku, kui juttu tuleb looduse taastamisest. Salaja käiakse otsimas maaomaniku maal liike," kritiseeris ta.

Epler sõnas, et rohepööre on ideoloogiline äärmuslus, kuidas suurelt hulgalt inimestelt ja ettevõtetelt raha ära korjata ja anda kitsale huvigrupile. "Majandusele on see kahjulik. Näiteks Saksamaa tööstus kolib mujale ja pakib ennast kokku. Energeetikas on ka USA osariike, kes on läinud üle taastuvenergeetikale, aga see ei vea välja," rääkis Epler.

Sikkut märkis, et rohepööre ütleb, et me ei saa toota saastvamalt kui praegu. "Meil on vaja innovatsiooni, et säilitada liigirikkust. Rohepööre ei peaks tulema madalama sissetulekuga inimeste arvelt - seega see tuleb neile kompenseerida," rõhutas Sikkut õigluse aspekti roheleppes. "Eestvedamist on vaja roheleppele - õnneks on Euroopa Liidu liikmesriigid kliimaneutraalsuses kokku leppinud," sõnas ta.

Alender leidis, et rohepööre on uus võimalus, ja sellel on seosed julgeolekuga. "Oleme olnud sõltuvad Vene fossiilkütustest, aga rohereform tagab meile energiasõltumatuse. Sõltuvus Hiinast on oluline teema, aga ka Sillamäel on haruldasi muldmetalle," ütles Alender.

Alender märkis ka, et Eesti võiks importida pandipakendi ideed, mis Eestis tema sõnul väga edukalt töötab.

"Rohelised räägivad roheleppest, kus me ei jäta kedagi maha - ei inimest ega ettevõtjaid," sõnas Lahtvee. "Eesti majandus langeb, sest meil on tegemata otsused. Halenaljakas on kuulata süüdistusi roheliste suunal. Eestis süüdistatakse rohelisi kümnes surmapatus, aga kes on teinud seniseid otsuseid - teised erakonnad," rääkis Lahtvee.

Laats oli seisukohal, et rohelepe on päris suureks koormaks Eesti inimestele ja ettevõtetele. "Kui teeme hüppe elektriautode kasutuses, siis oleme sõltuvuses Hiinast kui akutootjast. Ja oma koduse gaasiboileri peavad inimesed välja vahetama - see mõjutab neid otseselt. Gaasiboilerist loobumine nõuab vahendeid, aga neid pole isegi Euroopa Liidust eraldatud, selle üle alles arutatakse," rääkis Laats.

Pakosta märkis omakorda, et kui me ei taha oma planeeti ei taha ära kärsatada, siis tuleb teha muudatusi, aga õiglus peab valitsema. Tema sõnul on Euroopa juba teinud palju, et vabaneda Venemaa gaasist: ainult viis protsenti Euroopa Liidu gaasi tuleb praegu Venemaalt ja ka see kaob varsti tänu uuele sanktsioonipaketile. "Inimesed ei pea gaasiboilerit maha kruvima ja ka kodude renoveerimise sundust pole, lihtsalt kui tahetakse, siis EL annab raha," sõnas Pakosta.

Kas põlevkivi kaevandamisega tuleks jätkata?

Lahtvee on seisukohal, et energiavõrk tuleb ehitada targaks. "Taani kulutab võrreldes Eestiga ühe euro teenimiseks seitse korda vähem energiat, see on just selle pärast, et meil on põlevkivienergia. Dotatsioonid tuleb ära kaotada, aga samuti fossiilsetelt kütustelt tuleb need ära kaotada - siis näeme päris hinda, mida selle eest tuleb maksta.

"Investeeringuid tuleb teha, just võrgukindluse jaoks, et ka inimestel kaugemates maanurkades oleks elektrivarustatus tagatud ja roheleppe järgi energiaarendus aitab seda teha," selgitas Lahtvee.

Pakosta selgitas, et Euroopa Liit pole põlevkivi ära keelanud, vaid on pannud sellele õiglase hinnalipiku, nii et pikas perspektiivis ei tasu seda kasutada.

"Gaas ka pole ka ära keelatud: kasutada saab biogaasi. Me peame kiiremini tegema, et jõuaksime taastuvenergeetikas sinna, kuhu lubasime EL-ile 15 aastat tagasi," rääkis Pakosta. Samas oli Pakosta seisukohal, et Eesti ei peaks ametnikelt vastu võtma eelnõusid, millega võetakse riigile ülemääraseid kohustusi.

"Euroopa Liidus on kokku lepitud, et tuumaenergeetika on puhas ja see võiks olla Eestis vähemalt kaalumisel," nentis Pakosta võimalikust tuumajaamast rääkides.

Epler oli veendunud, et energiajulgeoleku tagavad põlevkivi, tuumaenergia ja Euroopas kivisüsi. "Põlevkivi on meil endal olemas ja meil on teaduslik võimekus, kuidas seda kasutada. Tuul ja päike on keskkonnakahjulikud energiatootmise viisid, aga Prantsusmaa ehitas 1970-ndatel edukalt tuumajaamasid ja nüüd nad praegu naudivad seda," rääkis Epler oma ideedest energeetikas.

"Me peaksime töötama selles suunas, et meil oleks vähemalt sama või soodsam elektrihind, mis Soomes. Subsiidiumid tuleb ära kaotada - siis tuule- ja päikeseenergia lendavad kohe vastu taevast, sest need on arenenud täna ainult subsiidiumide toel," rääkis Epler.

Sikkut küsis, kas keegi suudab ette kujutada, et ka 30 aasta pärast töötab keegi veel kaevanduses ja pakkus üheks lahenduseks muu taastuvenergia kõrval biogaasi kasutamise. "Me suudame tuulevaiksel ööl kasutada biogaasi. Oluline on ka tarbimise juhtimine - see on potentsiaal juhtida seda, millistel tundidel me energiat vajame," ütles Sikkut.

Sikkuti hinnangul Eestisse tuumajaama pole vaja rajada, sest Eesti saab saavutada oma energiajulgeoleku teiste meetoditega.

Sikkuti hinnangul pole Eesti Euroopa Liidus vilets läbirääkija, kuid Eesti positsiooni parandaks see, kui kodus valitseks küsimustes üksmeel ja oleks kindel seisukoht. "Eesti on olnud EL-is suurepärane läbirääkija, aga probleem on siin laua taga, kus me ei suuda kokku leppida, mis on Eestile vajalik ja kasulik. Ratas ütleb, et põlevkivil on turg ja Anger-Kraavi ütleb, et meil on vaja põlevkivijaamu uttegaasi jaoks. Meil on siseriiklikult vaja kokku leppida põlevkivist loobumine, siis saame ka EL läbirääkimistel paremaid tulemusi," rääkis Sikkut.

Laatsi hinnangul vajab Eesti põlevkivi, et oleks juhitavad energiavõimsused. "See energiaharu annab inimesetele tööd. Miks soovib Eesti olla Euroopa Liidus esirinnas ja kõik probleemid ära lahendada?"

"Energia, mis tänu rohepöördele Eestis tekib, on tunduvalt kallim, kui see, mis Skandinaavias on praegu. Koos kõigi tasudega saab elektrihind Eestis olema 16-17 senti kilovatt," ütles Laats.

Alender on seisukohal, et Euroopa huvides on see, et Euroopa riigid areneksid ühiselt. "Euroopa saab aidata sellega, et aitab rahaliselt rajada ühendusi riikide vahel," tõi ta näiteks.

"Eesti on eesmärgiks võtnud aastaks 2030 toota kogu toodetav energia taastuvenergiast - see pole ülejõukäiv kohustus. On selge side heaolu ja elektri tarbimise vahel: meil on vaja ka uut puhast tööstust. Taastuvenergia koos salvestusega ja võibolla tõesti väiketuumareaktorid tagavad Eestile selle energia," rääkis Alender.

Ratas ütles, et kui tullakse välja tuumajaama rajamise mõttega, siis uuringud on seal õige suund. "Aga ei saa olla sinisilmne: kui Soome arvas aastal 2000, et ehitab kiiresti tuumajaama, siis see läks võrku alles hiljuti. Eestil on võimalik biogaasi toota ja Paldiski hüdropumpla tuleb ära teha," rääkis Ratas.

Parempoolsed usuvad, et energiajulgeolek on kõige olulisem, ütles Anger-Kraavi.

"Põlevkivi ei ole kliimale ohtlik, kui teda ei põletata, aga meil puudub alternatiiv. Parempoolsetele on oluline, et turg paneks paika, milline on energia, mida on mõtet kasutada, mitte pole vaja teatud tehnoloogialiike subsiidiumitega toetada," sõnas Anger-Kraavi.

Anger-Kraavi sõnul teeb tuumaenergia renessanssi - nüüd on olemas uue põlvkonna reaktorid.

Saates vastasid osalejad ka valijate küsimustele.

Kas Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmine on realistlik?

Laats märkis, et USA ja Hiina on Euroopast pika puuga mööda pannud. Ta ütles, et bürokraatia on ettevõtlust pärssinud.

Sikkut täheldas, et riikide sekkumine ja tugi ettevõtjatele peaks olema ühesugune. Ta lisas ka, et innovatsiooni osas on riigil keeruline üksinda tegutseda ning et riigid peaksid rohkem omavahel koostööd tegema.

Ratas nõustus, et bürokraatia on probleem. Ta lisas, et selle vähendamine aitaks kaasa majanduskasvule ja liidu edasiminekule. Tema hinnangul peaks Eesti seisma selle eest, et saaks suuremaid investeeringuid transporti.

Alender märkis samuti, et bürokraatia on probleem. Ta ütles, et iga uue regulatsiooni vastuvõtmisel tuleks eelmised üle vaadata.

Ka Epleri sõnul on bürokraatiast saanud suur probleem. Ta tõi näite, et Elon Musk lasi ettevõttes ühe tiimi lahti ja hakkas ükshaaval neid töötajaid tagasi palkama, keda päriselt vaja läks.

Anger-Kraavi mainis, et Euroopa on ülereguleeritud ning et siseturg on kadunud.

Pakosta rääkis, et suurtel riikidel on võimalik ettevõtjaid rohkem toetada. Ta ütles, et Eesti ettevõtete huvides on vähendada liidus riiklike toetusi, et tekiks õiglane siseturg.

Sikkut nõustus Pakostga. Ta märkis, et tihti tulevad konkurentsieelised inimõiguste arvelt. Tema sõnul pole halb regulatsioon see, kui inimene teab, et ta andmed on kaitstud.

Lahtvee tõi välja säästva majandusmudeli. Ta lausus, et tuleb lõpetada raiskamine ressursside ja bürokraatia osas. Ta rääkis, et isegi kui Eesti ettevõtja tuleb hea tootega turule, peab ta igas riigis läbima aeganõudva sertifitseerimisprotsessi.

Epler sõnas, et tuleks vastu seista sellele, et riik korjab maksudena raha, mille suunab hiljem neile, kes on olnud lobitöös edukad.

Alender ütles, et sõda on Euroopas kindlustunde vankuma löönud. Ta tõi välja, et Euroopas tuleks tööle saada kaitsetööstus, luua kaitsevoliniku koht ning võtta kasutusele kaitsevõlakirjad.

Anger-Kraavi sõnas, et tuleb kaotada need toetused, mis ei loo ettevõtetele võrdseid tingimusi. Ta lisas, et USA ja Hiina suudavad talente ära meelitada ning Euroopa peaks tegelema sellega, et neid tagasi meelitada. Ta mainis ka, et on vaja liikuda sinna, et riik suudaks võimalikult palju väärindada.

Pakosta mainis, et Euroopa Liidus areneb andmepõhine majandus ning et liit peaks tegelema seal takistuste eemaldamisega. Ta ütles samuti, et Euroopa Liit peaks tegelema rohkem väärindamisega.